Tartu linnapea Urmas Klaas on öelnud, et multihalli rajamise võiks jätta erasektori õlgadele. Esmapilgul võib see tunduda turvaline mõte: miks peaks linn või riik riskima? Kuid tegelikkuses on see vaade ohtlikult lühinägelik.
Multihall ei ole lihtsalt „korvpallisaal“. See on majandusarengu ja regionaalse tasakaalu investeering, mis toob tagasi kordades rohkem kui esialgne kulu. Küsimus pole selles, kas hall tasub ära, vaid kellele kasu jõuab.
Võtame lihtsa näite. Kui multihall maksab 100 miljonit eurot, siis:
Kui sama investeeringu teeb erasektor, saab ta sisendkäibemaksu tagasi ja riigil jääb see 24M käibemaksu osa laekumata.
Just riik on hiljem suurim kasusaaja – piletite ja hotellide käibemaks, aktsiisid, töötajate tulumaksud. Operaatori kasu piirdub rendi ja müügiga, avalik sektor saab kordades rohkem.
See ongi põhjus, miks avalik sektor peab olema vedaja. Riik saab kasu nii kohe kui hiljem, erasektor aga ainult piiratult. Arengut ei pea vedama ainult erasektor.
Žalgirio Arena avati 2011. aastal, maksumus ~50M €. Tänaseks on selle kogumõju olnud üle 135M € – hotellid, restoranid, transport, kaubandus. See tähendab keskmiselt 10–12M € lisatulu igal aastal.
Veelgi olulisem on, et Kaunase maine muutus. Linn, mis varem jäi Vilniuse varju, tõusis rahvusvaheliselt tuntud spordi- ja kultuuriürituste keskuseks. Seal on toimunud:
Oluline on rõhutada: need ei ole üksikud erandid kord kümne aasta jooksul. Žalgirio Arenas toimub kümneid suuri sündmusi igal aastal ning lisaks igakuiselt väiksemaid ja keskmise suurusega üritusi – spordimänge, messisid, kogukonnaüritusi. Üksnes Ed Sheerani kahepäevane kontsert tõi Kaunasesse hinnanguliselt ~14M € majanduslikku kasu, aga sama mustrit on korduvalt näidanud ka teised artistid ja spordiüritused.
See on mõju, mida ei looda ükski halli operaatori rent – see jõuab linna ja riigi majandusse tervikuna.
Kaunas ei ole erand. Mitmed väiksemad linnad on multihallidega majanduslikult võitnud:
Kõigis neis linnades on edu võti olnud järjepidev väiksemate ja keskmise suurusega ürituste korraldamine, mis hoiavad halli toimimas ja majanduslikult jätkusuutlikuna. Ja nende kõrval toimub igal aastal kümneid suuri rahvusvahelisi sündmusi, mis annavad majandusele tugeva hoo ja panevad linna rahvusvahelisse meediasse.
Tartu on juba korduvalt tõestanud, et linn suudab massid kohale tuua.
Kuid multihalli loogika ei põhine ainult hiigelsuurte sündmuste harval toimumisel. Vastupidi – eesmärk on, et seal toimuks pidevalt väiksemaid ja keskmise suurusega üritusi: messid, kontserdid, konverentsid, kogukonna festivalid, ettevõtjate suurüritused, jõulugalad jne. Need tagavad halli igapäevase elu ja tulubaasi.
Ja lisaks toimub igal aastal ka hulk väga suuri sündmusi – maailmatasemel kontserdid ja spordiüritused –, mis annavad majandusele tugeva hoo ja tõstavad Tartu ning kogu Lõuna-Eesti rahvusvahelisse meediasse.
Kui linnapea ütleb, et multihalli peab tegema ainult erasektor, siis see:
Linnapea ei pea olema halli ehitaja, aga ta peab olema selle eestvõitleja. Kui linna juht ütleb, et „las teeb erasektor“, siis ta tegelikult vähendab Tartu šansse riigi rahastuses ja lükkab ära investeeringu, mis võiks anda linnale järgmise arenguhüppe.
Tallinnast räägitakse alati. Tallinnas arutatakse uusi suurprojekte, Tallinnasse koonduvad valitsuse pilgud. Aga Eesti ei ole ainult Tallinn.
Tartusse rajatav multihall oleks regionaalinvesteering, mis tõmbab käima kogu Lõuna-Eesti – hotellid, restoranid ja teenused kasvavad mitte ainult Tartus, vaid ka Otepääl, Viljandis, Võrus ja Põlvas. See on riigi seisukohalt sama oluline kui ükskõik milline Tallinna projekt.
Lisaks tuleb arvestada, et nüüd, kui riigi tasandil on loodamas uus spordiehitiste rahastuse fond, kust tulevikus sellised investeeringud tehakse, peab Tartu olema eriti häälekas. Kui me ei seisa praegu oma võimaluse eest, läheb raha jälle Tallinna või mujale.
On aeg, et ka poliitikud ja otsustajad vaataksid korraks oma naba alt (Tallinn) kaugemale. Kui Eesti tahab olla tasakaalustatud ja terviklik riik, peavad suurinvesteeringud jõudma ka Tartu ja Lõuna-Eestisse. (Pärnu= Rail Baltic)
Multihall ei ole kulu, vaid strateegiline regionaalinvesteering, mis toob maksutulu, turismi, töökohti ja uued elanikud. Kaunase ja teiste linnade näited kinnitavad, et avaliku sektori roll on võtmetähtsusega. Riik peab olema vedaja, sest just tema saab kohe tagasi ja hiljem kordades rohkem.
Tartu peab aga olema linn, kes võitleb halli sünni eest. Mitte kõhelda, mitte lükata vastutus ainult erasektorile, vaid öelda selgelt: see on meie linna ja kogu Lõuna-Eesti arenguvõimalus.
Tänase linnapea Urmas Klaasi mõtteviis, et halli peab tegema ainult erasektor, ei arvesta majandusloogikat ega regionaalarengu vajadusi. Selline lähenemine hoiab Tartut tagasi. Kui tahame, et Tartu oleks tõeline kultuuri-, spordi- ja teaduslinn, peab multihall sündima – ja linn peab selle eest seisma.