Lugu ilmus Tartu Postimehes 2016 september

Hea meel on tõdeda, et arutelu Arena Tartu üle on ka leheveergudel hoo sisse saanud. Enne kui edasi minna, on aga vaja korrigeerida mõned vääritimõistmised ja anda vastused tekkinud küsimustele (Tiit Tammaru 7.09.2016 TPM ilmunud artiklis “Arena(ga) või Arena(ta)” ja Jarno Lauri 12.09.2016 TPM ilmunud artiklis “Raadist sai tohutute võimaluste pantvang”).

Tänane seis

Arena Tartu kui idee Tartule vajalikust multihallist osales eelmisel sügisel Tartu linna kaasava eelarve küsitluses ning kogus kõige rohkem linnaelanike hääli. Ühest küljest näitab Arena ülekaalukas võit küsitlusel, et tartlased peavad Arena Tartu rajamist vajalikuks. Seda mitte aastakümnete pärast, vaid nüüd, lähitulevikus. Teisest küljest tekkis Tartu linnal selle tulemusena kohustus tellida 2016. aasta lõpuks linna eelarve vahenditest summas 70 000 eurot kolm eskiislahendust Arena Tartust.

Miks kolm eskiisi? Täna ei ole kellelgi pädevust öelda, milline on õige hall Tartule – kui palju mahutab, millised tegevusalad on hõlmatud (konverents, mess, sport, kontsert), milline ruumilahendus, millised toetavad tegevused lisaks suurüritustele. See tuleb välja selgitada pärast eksiislahenduste valmimist. Alles seejärel saab peale tuliseid vaidlusi langetada üheskoos Tartu linna jaoks parima valiku kolme lahenduse hulgast.

Kogu protsessi on põhjalikult selgitatud ka Arena Tartu kodulehel ning illustreeritud arvamusloos ohtrasti viidatud 3D lahendustega. Sellised lahendused on tänapäevane viis ülevaate andmiseks. Kuid need, kes asjasse süvenenud on ja sellega oma töökohustuste raames tegelevad, on loodetavasti teadlikud ka muust infost, mitte lasknud end pimestada 3D lahendustest.

Kes on sihtgrupp? Milline on äriplaan?

Arena Tartu sihtgrupiks on Tartu linna, selle ümbruse ning Lõuna-Eesti elanikud. Suuremate ürituste puhul ka ümberkaudsete riikide elanikud.

Arena planeerimisel on lühinägelik lähtuda Tartus seni toimunud üritustest ja sellest, et keegi siia niikuinii ei tuleks. Siiani ei ole Tartus toimunud ühtegi suurkontserti ega üritust, kuna see ei ole võimalik sobiva koha puudumise tõttu. Seega ei saa lähtuda sellest, mis olnud, vaid sellest, mis võib olla tulevikus.

Äriplaani Arena majandamiseks ei saa koostada enne eskiisi valimist ja lõpliku kontseptsiooni leidmist. Ei saa kavandada tegevust, kui teadmata on halli suurus, ruumijaotus, ajaline jagunemine tegevusalade vahel. Kahtlemata äriplaan koostatakse, kuid sellesse järku ei ole idee veel kahjuks jõudnud. Jalgratast leiutama siin ei pea, kuna sarnaseid näiteid võib tuua isegi meie lähiriikidest, nt Leedust, millele viidati ka 5.09. TPM ilmunud artiklis Arena Tartu toetuseks.

Lähiaastate praktika on näidanud, et entusiastliku meekonnatöö tulemusena saavad majanduslikult hakkama ka suurejoonelisemad objektid, kuhu kohalik elanik iga päev ei satu. Näiteks Lennusadam, Kumu, Ahhaa keskus ja eeldatakse, et ka uus ERM. Miks siis mitte Arena Tartu? Arena tasuvusanalüüsis on leitud, et hea juhtkonnaga majandab Arena ennast ära. Ning ühe ebaõnnestunud spordihalli näide aastakümnete tagant ei saa ju ometi vett peale tõmmata kõigile projektidele, mille osaks on sport?

Tulu teenimise kohtadena saab välja tuua spordivõistlused, suurüritused, messid, konverentsid, kontserdid, firmaüritused jne. Paika ei pea ka väide, et Arena Tartu ei ole igapäevaselt avatud linnarahvale. Pigem vastupidi. Multifunktsionaalse halli idee põhituumaks on see, et samaaegselt saaks läbi viia igapäevaseid treeninguid ja korraldada üritusi. Et ei tekiks olukorda, kus näiteks Disney on Ice jääshow puhul on hall igapäevasteks treeninguteks suletud.

Tiit Tammaru väidab oma arvamusloos, et üritusturismi sihtkohana pole Tartu nüüd kohe kindlasti perspektiivne koht. Sellist pessimismi on kurb kuulda. Arena Tartu ideed toetavad just mitmed suurprojektide promootorid ja ürituste korraldajad. Tartu probleem on nende hinnangul just see, et siin ei ole võimalik vähegi suuremaid projekti läbi viia. Kontserdikorraldajad on välja pakkunud erinevaid üritusi, mida Arena Tartus korraldada saaks, näiteks tsirkuseetendused, Disney suurprojektid, kogu Baltikumi hõlmavad kontsertid, milleks isegi Tallinnas hea akustikaga esinemispaiku napib.

Eva Palm, Live Nation Estonia (kes on toonud Baltikumi niisuguseid muusikuid nagu Iron Maiden, QUEEN + Adam Lambert, Mariah Carey, Muse jt) peapromootor, on öelnud: “Kui oleme tahtnud bände Tartusse tuua, siis paraku pole see õnnestunud kuna Vanemuise saal on väike ning pidevalt hõivatud, ehk siis tegemist on väga selgelt piiratud võimalustest tingitud olukorraga. Arena Tartu annaks võimaluse siia tuua erinevaid ning mitmekesiseid üritusi. Kui suur see multihall peaks olema, see sõltub juba sellest, millega opereerida ning mis oleks kasumlik. Multihalli puhul, mille mahutavus on piiartud 2000-3000 istekohaga, põrkume samade asjade vastu, mis tänagi – seal ei saa midagi väga teha. See peaks olema mitmeotstarbeline hall – spordiüritused, kontserdid, messid, konverentsid, korporatiivüritused jne.

Mina ei näe seda Tartu ja Lõuna-Eesti turgu nii pessimistlikult, nagu see on neis tasuvusanalüüsides välja toodud. Pessimismiga kaugele ei jõua, maailmas on palju uut ja huvitavat vaatamis- ning kuulamisväärset ja kui sellest imeväike osagi Tartusse jõuab, siis annab see ülikoolilinna (majandus) elule uut jõudu juurde, toob killukese teistest kultuuridest koju kätte

Ka ei karda ma väga Tartusse tulemisvõimaluste pärast. Näitena, Kaunas asub Vilniusest, kus asub mitmeid erinevaid kultuuri- ja spordisündmuste tarvis ehitatud hooneid, 100 km kaugusel, kuid see ei sega absoluutselt suurürituste korraldamist. Rongid, bussid sõidavad ning lennujaam on seal samasugune – mitte midagi ei jää sellepärast tegemata.”

See ei ole emotsioon ega 3D. See on eksperdi arvamus. Siin on ka üks vastus võimalikule sihtrühmale – mitte ainult spordihall igapäeva treeninguteks, vaid multihall, kus toimuvad erinevate huvigruppide üritused samal ajal samas hoones.

Mis on maksumus ja kes maksab?

Eeldatav maksumus on väljendatud vahemikuna 20-40 miljonit linna poolt tellitud tasuvusanalüüsides. Seda ei ole kalkuleerinud ega välja käinud Arena Tartu idee autorid.

Vahemik on nii suur, kuna täpsemat kalkulatsiooni ei ole võimalik koostada enne ühe konkreetse eskiislahenduse valimist kolmest. Ei ole ju teada, milline multihall ehitatakse. 3000 inimest mahutava halli ehitusmaksumus on väiksem kui 10 000 inimest mahutava halli maksumus. Sellest ka orienteeruv suurusjärk, mis täpsustatakse siis kui kolmest eskiislahendusest on valitud sobivaim.

Arusaamatuks jääb siinkohal abilinnapea Jarno Lauri väide, et rajamishind oleks pigem 60 kui 40 miljonit eurot. Selline suurusjärk ei tulene ühestki analüüsist ega arutelust. 20 miljoni euro lisamine orienteeruvale maksumusele on arusaamatu ja meelevaldne väide, mis tundub puhta hirmutamisena. Kuid keda hirmutada ja miks?

Ka eksitab abilinnapea lugejaid väites, nagu maksaks 1 ruutmeeter maad Raadil 20 eurot. Reaalselt on Raadi piirkonnas tehtud tehingute alusel 1 ruutmeetri elamumaa hind ca 100 eurot. Seega on ilmne liialdus, et Arena Tartu idee teostamiseks on vajalik müüa 200 hektarit linnamaad. Vaja oleks müüa ca 10-15 hektarit linnamaad Raadil. Arvestades selle maa seisukorda praegu, on see pigem hea uudis, Raadi piirkonna korrastamisest võidaksid kõik. Arendustegevusele annaks huvitavate ajalooliste objektide, nagu angaarid ja kirik, säilitamine just juurde ning muudaks kogu Raadi arendust omanäolisemaks.

Rahastamise küsimuses on lahendusvõimalusi pakutud ka Arena Tartu kodulehel tuues võimalike rahastajatena välja lisaks Tartu linnale, riigi toetuse, erasektori ning Euroopa Liidu struktuurivahendid. On ilmselge, et praegu ei ole olemas reaalset raha halli ehitamiseks, kuid igas suunas on püütud astuda esimesed sammud. Lõplikke kokkuleppeid rahastuse osas ei ole arusaadavatel põhjustel võimalik sõlmida, kuna ei ole teada, millist halli täpselt on vaja rahastada.

Ka Tiit Tammaru muretseb arvamusloos, et halli ehitamisel tuleb loota ka Tartu linna ehk maksumaksja rahakoti toele. Erinevalt mitmetest teistest linnaeelarvest finantseeritavatest töödest, on maksumaksjal Arena Tartu osas olnud korduvalt võimalus sõna sekka öelda. Kaasava eelarve küsitlustes on linnarahvas Arena Tartu ideele oma ülekaalukat poolehoidu avaldanud. Tartu Postimehe veebilehele eelmisel nädalal loodud gallupis on osalejate arv ootamatult suur ning enamus leiab, et Tartu vajab Arena Tartut. Natuke kahju on, et kõik spordiga seotud inimesed nii ei arva, aga hea meel on, et enamik linnakodanikke teisiti leiab.

Maksumaksja on seega sõna sekka öelnud. Kas sellest otsustajatele ei piisa? Kas kardetakse, et koole siis enam ei rahastata või jääb mõni palgatõus olemata? Või tekib juurde ebamugavat lisatööd ja kergem oleks projekt jälle aastakümneteks kalevi alla lükata?

Ilmekalt võtab selle kokku tartlane Martin Ligi leides, et hirmul on alati olnud suured silmad: “Kui kunagi planeeriti Tartusse konverentsihotelli Vanemuise vastu, siis öeldi, et Tartu suuruses linnas pole mõtet. Nüüd on Dorpati konverentsikeskus vägagi vajalik. Kui taheti teha Ahhaa keskust, siis öeldi et pole mõtet, lihtsalt neelab raha. kui ma nüüd ei eksi, siis keskus on praeguseks kasumis. Aura veekeskus tundus ka mõttetu. Eriti jabur oli idee rahvusvahelistest lendudest – alguses oli mitmeid probleeme, kuid praegu on Helsingi lennud üsna hea täituvusega – ilmselt kui saaks suuri konverentse teha, oleks veel parema täituvusega!”

Näiteid, kus Tartusse millegi uue rajamist on peetud raha raiskamiseks, on seega piisavalt. Kuid ambitsioon on ainus, mis tekitab linna hüppelise arengu. Initsiatiiv ei ole meil ju karistatav?

Seega on olemas nii sisuline kui majanduslik tulevikuvisoon ning ideed pooldab ka Tartu linna elanike (loe: maksumaksjate) enamus. Kaasava eelarve küsitluse käigus oleks 70 000 eurot võinud minna linnaeelarvest ka koolide spordisaalide halva olukorra parandamiseks, kuid kahjuks ei pidanud Tiit Tammaru ega keegi teine vajalikuks seda ideed hääletusele esitada ning seda raha koolide parendamiseks taotleda. Ja rahvas otsustas, et rahastama peab Arena Tartu ideed.

Hirm või innovatsioon?

Abilinnapeale täpsemaks selgituseks, Arena Tartu ongi see suur plaan, mida Tartu vajab. Usun tõepoolest siiralt, et see võib olla üks päästerõngas, mis Tartu praegusest otsustamise hirmust tingitud seisakust üle aidata võib.

Arusaamatu on väide, et Arena Tartu idee pärsib Raadi arengut. Mitte kunagi varem ei ole Raadi piirkonna üle peetud nii aktiivseid arutelusid ja jõutud nii reaalsete kontseptsioonideni (olgu need pealegi praegu vastandlikud). Linnaosa areng läheb tõepoolest korda paljudele ja planeerimine on seetõttu keerulisem ja (aja)kulukam, kuid huvigruppide kaasamine ning linnaelanike enamuse arvamus peakski olema see, mis linnavalitsusele korda läheb. Just vaidlustes selgubki ju tõde.

Raadist võib saada võimaluste pantvang vaid juhul, kui Tartu linn seda nii otsustab ja piirkonna pantvangiks muudab.