Tanel Tein
Riigikogu liige, Eesti 200
Eesti riigi töö korraldamine on täna väga oluline ja aktuaalne teema. Üks suurimaid väljakutseid, millega silmitsi seisame, on riigi efektiivsus ja kärped, mis ei tohi piirduda vaid üldiste suunistega nagu “kärpige 10%”. Selline lähenemine võib viia soovimatute tagajärgedeni, näiteks teenuste halvenemiseni ja ametnike ülekoormuseni, mis omakorda kahjustab inimeste usaldust riigi vastu.
Kärbete tegemiseks tuleb teha tõsiseid ja läbimõeldud otsuseid, mis põhinevad selgetel analüüsidel ja riskide hindamisel. Valitsusel ja riigikogul on oluline roll otsustamisel, milliseid teenuseid vähendada või milliseid regulatsioone lihtsustada. Seda ei saa teha ainult numbrite järgi, vaid tuleb teha süvitsi minev analüüs, et mõista, kuidas kärped mõjutavad tavainimeste igapäevaelu. Näiteks, kas teenuste vähendamine, nagu sotsiaalteenused, toob endaga kaasa pikaajalisi negatiivseid tagajärgi, mis puudutavad haavatavaid inimesi.
Eesti ettevõtjad mängivad olulist rolli riigi efektiivsuse suurendamisel. Me pole riigina veel suutnud kärpeid piisavalt tõhusalt läbi viia, mistõttu on tähtis, et ettevõtjate hääl jõuaks valitsusse. Ettevõtjad, kes tunnevad turu vajadusi ja väljakutseid, saavad pakkuda väärtuslikku tagasisidet ja soovitusi valitsuse otsuste tegemiseks.
Siinkohal on oluline rõhutada riigikantselei juurde loodud ettevõtjate töörühma tähtsust. Ettevõtjate igapäevane kogemus ja teadmine aitab luua efektiivsust. Loodame, et see töörühm suudab anda valitsusele olulisi ettepanekuid, mille abil leitakse tõelisi kokkuhoiukohti ja tõhustatakse Eesti riigi töökorraldust.
Järgnevalt toon välja mõned valdkonnad, kus riigi efektiivsust saaks tõsta:
Riigihangete seadus ja ostud: praegune seadus on üleliigselt reguleeritud, mis aeglustab protsesse ja koormab asutusi bürokraatiaga. Lihtsustamine aitaks kiirendada raha liikumist majanduses ja vähendada tarbetut haldust.
EL toetusprogrammide kontroll: kas meie kontrollisüsteem on tõhus või pigem takistav? Lihtsustatud ja efektiivne haldamine võiks vähendada bürokraatia mõju, säästes aega ja ressursse.
Järelevalve tegevused: need võiks olla rohkem riskipõhised ja suunatud ennetusele. Selged ja arusaadavad juhised aitaksid ettevõtjatel paremini mõista nõudeid ja ootusi.
IT koordineerimine: killustatud IT-süsteemid vajavad paremat koordineerimist, et vähendada arendamise ja haldamise kulusid. Ühtne e-teenuste keskkond, kus kõik teenused algavad eesti.ee-st, muudaks juurdepääsu lihtsamaks ja mugavamaks.
Paindlik töökorraldus: seadusandlikud muudatused, mis võimaldavad paindlikumat töökorraldust, aitavad suurendada ametnike rahulolu ja efektiivsust, mis omakorda parandab riigi teenuste kvaliteeti.
Kokkuvõttes on oluline, et ettevõtjate häält mitte ainult ei kuulata, vaid et nende ettepanekud jõuaksid ka valitsusse ja tooksid kaasa tegelikke muutusi. Ainult riigi sisemised kärped ei ole piisavad – vajalikud on sisulised ja praktilised lahendused, mis viiksid ellu efektiivse töökorralduse. Me vajame kogemustega juhte, kes suudavad riigi jaoks ellu viia vajalikke reforme. Loodame, et ettevõtjad leiavad oma seast ka juhte, kes on valmis ajutiselt riigi heaks oma praktilisi teadmisi rakendama, et Eesti riigiaparaadi efektiivsust oluliselt tõsta. Me kõik oleme osa sellest protsessist, et muuta Eesti usaldusväärsemaks ja paremini toimivamaks.