Eesti spordi ja kultuuri valdkond muutub järjest enam tõsiseltvõetavaks majandusharuks, mille potentsiaal ja tähtsus on viimastel aastatel tunnustatud teadusuuringutes ning valitsuse otsustes. Just nüüd, kui valitsus kiidab heaks otsused lisaraha leidmiseks Eesti spordi suursündmustele (2025. aasta eelarve suurendamine 872 477 eurot Vabariigi Valitsuse reserve sihtotstarbeta vahendite arvelt), on oluline kaasata arutelusse ka ettevõtjad, sealhulgas need, kes juba panustavad ning need, kes kaaluvad panustamist.
Ain Hanschmidt on õigesti märkinud Kalev Kruusi podcastis Betsafe: “Kui me tahame spordist teha majandusharu, siis ta muutub ka jätkusuutlikuks ja kestlikuks.” See rõhutab spordi rolli Eesti majanduses ning vajalikku sotsiaalset tasakaalu.
Oluline on kuulda ka nende ettevõtjate arvamust, keda suursündmuste toomine Eestisse tegelikult mõjutab (nt hotellid, kohvikud, kaubandus). Need osapooled peaksid andma riigile tagasisidet, kuidas erinevad meetmed töötavad või ei toimi. Viimased uuringud näitavad, et iga investeeritud euro Eesti spordivaldkonda toob tagasi 1,2–1,6 eurot, muutes spordi majandusharu mitte ainult potentsiaalseks, vaid ka tulusaks investeerimisobjektiks. Sarnased tulemused kehtivad ka kultuuriürituste puhul.
- aastal toetati taotlusvoorust 9 sündmust kokku 2 000 000 euroga. Majandusliku mõju analüüsi kohaselt tõstis toetatud ürituste korraldamine Eestis tegutsevate ettevõtete käivet 18,9 kuni 24,7 miljoni euro võrra, millest käibemaksu tasuti riigile 3,2 miljonit eurot. Seega on riik eraldatud toetustest saanud tagasi 1,61 korda rohkem käibemaksu.
Spordi ja kultuuri kasvav populaarsus tõestab, et Eesti suudab pakkuda maailmatasemel sündmusi, mis toovad riiki märkimisväärselt välisraha.
Eesti 200 on pidevalt rõhutanud spordi ja kultuuri potentsiaali majandusharuna, mis suudab edendada turismivaldkonda. Eesti riik saab olla selle kasvu toetaja ja suurürituste meede seda ka teeb. Siiski takistab täna veel paljude suurürituste toomine Eestisse aga puudulik infrastruktuur. Vajalikud tulevased spordi-ja suursüdmusteobjektid vajavad stabiilset finantseerimismudelit ning siinkohal on hea öelda, et Eesti 200-l on konkreetne plaan olemas, mille teeme avalikuks lähinädalatel.
Riigi otsus leida lisaraha rahvusvaheliste spordisündmuste toetamiseks on samm õiges suunas, et muuta Eesti spordiharu tugevamaks ja jätkusuutlikumaks. Taotlusvoorud on aastate lõikes näidanud positiivset suundumust, üha rohkem inimesi on huvitatud toetuste taotlemisest, et elavdada Eesti majandust ka välisraha kaasamise kaudu.
Näitena majanduslikust mõjust ja välisrahast, siis 2022. aasta korvpalli Euroopa meistrivõistluste alagrupiturniir tõi neljale korraldajale keskmiselt 46,75 miljonit! eurot majanduslikku kasu, kinnitades taaskord, et suurürituste korraldamine loob tegelikku väärtust ja aitab Eestit maailmas paremini tutvustada.
Kokkuvõttes on Eesti spordi ja kultuuri arenguvõimalustel suur potentsiaal. Valitsuse otsus teha lisainvesteering spordi suursündmustesse avab uusi võimalusi ja loob eeldusi majanduslikuks jätkusuutlikkuseks. Nagu Hanschmidt märkis, muutub spordist majandusharu kujundamine võimaluseks, mis hakkab toetama kohaliku majanduse kasvu ning parandab Eesti nähtavust ja reputatsiooni rahvusvahelisel areenil.