Isegi spikrit kasutades kukub Tartu „keskpargi“ detailplaneeringu lõppversioon eksamilt läbi. Linnavalitsus on paraku taas lati alt läbi jooksnud.
Tartu linnal on hetkel käsil üks Tartu kõigi aegade olulisemaid detailplaneeringu protsesse, mis mõjutab oluliselt meie kesklinna tulevikku ning elukeskkonda. Ootused läbimõeldud planeeringule on väga suured. Mööda ei pääse selles planeeringus ka majandusliku poole olulisusest, kuna see, mida linnana planeerime, on ju ometi mõeldud tulevikus ka realiseeruma. Seega, arvestades Tartu linna kehva majanduslikku olukorda, peab tänane avalik planeering olema maksimaalse kaasatuse ja täpsusega, et seda saaks ka eelarvestada ning tulevikus realiseerida. Et see ei jäeks lihtsalt ilusaks visiooniks paberil, mida ellu viia ei ole võimalik, kuna raha ei ole. Vanemuise tn 1 krundi ja lähiümbruse detailplaneering, mis hõlmab ka uue kultuurikeskuse Siuru rajamist, on tõusnud suureks aruteluks, kuid paraku ei paista selle täpsed ja selged visuaalsed lahendused kusagilt välja. Nagu Tartu Kaubamaja on tabavalt tagasisides viidanud, on detailplaneeringu töö läbi mõtlemata ja sisaldab mitmeid murettekitavaid puudusi, mis tuleb enne vastuvõtmist lahendada.
Esiteks, keskparki jääva rohelise ala maksimaalne säilitamine on kõigi meie huvides. Kui Süku protsessi alguses rääkis Tartu linnapea Urmas Klaas AK-s, et „ ei ole kellegi eesmärk siin puutuda kõrghaljastust“, siis tänaseks ei usu seda valet tema isegi. Täna on detailplaneeringusse sisse kirjutatud, et vähemalt 50% keskpargi haljastusest peab säilima. Usume? Lootma peab, aga ei usu. Vähemalt selle planeeringu esituses ei paista aga piisavalt viidatud asendushaljastuse tekkele, mis peale 50% pargi hävitamist peaks juurde rajatama, eelistatuna kesklinna piirkonda, mitte Kükametsale. Meie linnaelanikud ei tohiks leppida olukorraga, kus meie parkide rohelus ja üldine elukeskkond jääb üha enam poliitiliste mängude varju. Tartu peab olema eeskujuks rohelise keskkonna säilitamisel, mitte kellegi ausamba nimel rohelust lihtsalt ohverdama.
Teiseks, liikluskorralduse osas on detailplaneeringu joonised endiselt ebapiisavad. Tartu Kaubamaja on toonud välja, et kehva liikluslahenduse tõttu võib tekkida ohtlik olukord, mis ei vasta sugugi olemasolevatele liiklusnormidele. Kui meil ei ole selget ja ohutut liikluskorraldust, siis ei tohiks planeeringut isegi arutlusele võtta. Liiklus on Tartu kesklinna vereringe ja selle korraldamine tuleb teha läbimõeldult ning arvestada juba kehtivate lahendustega.
Kuna detailplaneering vahetult mõjutab ka jõelähedasi alasid, on jõeäärsete lahenduste detailne puudumine samuti murettekitav. Seda jällegi just tervikpildi ja linna eelarve vaates. 2024. aastal tehtav detailplaneering ei saa olla nagu aastal 1989, kus täpid ja triibud loovad olematu ettekujutuse. Lubati ju ka Siuru tekkes kogu pargiala ja jõekalda detailset visualiseerimist. Pean siin silmas puuduolevaid 3D-jooniseid, aga miks mitte ka videosid, mille aluseid Siuru arhitektuurne projekt vabalt anda saaks. Mida täpsemad ja selgemad joonised, seda parem on täna eelarvestada ja veenduda, kas presenteeritav on ka realiseeritav. Niiviisi ei valeta linnavalitsus taas ka linnalastele, et pilt räägib ühte, tegelikud teod teist. Peaksime nägema jõge kui võimalust: koht, kus inimesed saavad nautida loodust, jalutada, jalgrattaga sõita ning olla aktiivsed. Et kui rattaga mööda jõeäärt liigelda, ei jää ette kohvikus õlut rüüpavad kunded. Seda kõike saab hea planeering tagada. Seetõttu on jõeäärsete alade täpne visualiseerimine ning nendega seotud ruumiline lahendus hädavajalik.
Ei saa unustada ka kõnniteede ja rattateede kvaliteeti, mille lahendused on Tartu arengus üliolulised. Ükski linn ei saa väita, et see on jalgrattasõbralik, kui me seda täpselt ei planeeri. Tundub, et rattateede arendus on jäänud kahe silma vahele ning ehk vaatame pärast, kuhu ja kuidas. Tartu peab olema eeskujuks ka aktiivse elustiili edendamisel, kus liigelda saaks ohutult ning mugavalt.
Selles arvamusoos viimane, kuid mitte vähem oluline teema on Siuru mänguväljak, mille konkreetsed lahendused ja asukoht planeeritud alal on kindlasti väga olulised. Mänguväljak on Tartu laste ja perede seas ülipopulaarne ning selle marginaliseerimine ei ole aktsepteeritav. Linn peab leidma võimalusi populaarse mänguväljaku säilitamiseks ja isegi paremaks arendamiseks, et rahuldada meie laste vajadusi ning pakkuda neile kvaliteetset mänguruumi just kesklinnas. Ka linnapea ja linnaametnikud on korduvalt varem väitnud, et laste mänguväljak jääb keskpargis samale kohale. Selge see, et ka see oli udujutt. Tänane keskpargis asuv mänguväljak on loodud koostöös erasektoriga (Tartu Kaubamaja), kes on sinna teinud märkimisväärse investeeringu ning ütleb samuti oma tagasisides linnavalitsusele, et neil on mure mänguväljaku planeeringu ebaselguse pärast. Hetke planeeringus tänavatriibuna kujutletav mänguväljaku ala on absoluutselt poolik, et hinnata selle tõsiseltvõetavust. Parema tulemuse jaoks on juba täna vaja näidata, milline see olema saab ja kuidas. Siis oskab linnarahvas aimata, kas see planeeringus näidatud triip üldse sobib. Kus on mänguväljaku 3D-joonised ja lahendused? Neid ei ole. Kahjuks on keeruline uskuda juttu, et see tuleb hiljem ja et too tuleb hiljem jne. Jutuks olev detailplaneering on linna ajaloos üks kallimaid – miks on selle planeeringu esituse tase siis hetkel nii kehv?
Käesolevas planeeringus, mida soovitakse saata planeerimiskomisjoni ja hiljem avalikule väljapanekule, puudub selgus ja arusaadavus, mis 2024. aastal peaks olema lahendustes juba iseenesest. Tartu peab olema kaasaegne linn, teedrajavate ideede ja lahendustega, kus linna planeeringud on selged, kodanikke ning ettevõtjaid kaasavad ja kõnetavad. Just nii saame planeeringute kiirusel lõpuks hoo üles. Just nii saame linna ka arenema. Esitatud vastuvõtmisele suunatav detailplaneering ei vasta ka planeerimisseadusele ja planeeringute vormistamise nõuetele. Planeerimisseaduse kohaselt (4) tuleb kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitada avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Seda ei ole tehtud.
Ootan, et Tartu linnavalitsus astuks samme, et võtta vastutust ning, selle asemel et abilinnapead pakuksid arusaamiseks “spikreid”, võiksid nad luua detailplaneeringuid, mis tõeliselt teenivad Tartu elanikke ja linna.
Koolis ütleks õpetaja: “Istu, hinne 2.”