Lugu ilmus Tartu Postimehes 2020 november
Tartu linnavalitsus on ära õppinud ühe lause: nimetatud projekt on põhjendatud ellu viia erasektori investeeringuna. Nagu tuleb juttu multifunktsionaalsest linnahallist (Arena Tartu) ja ideest, et seda projekti peaks just linn vedama, tuleb linnavalitsuselt see lause.
Värskeim näide on Tartu eelarvestrateegia 2021-2024 arutelu, kus tegime taaskord ettepaneku panna sinna sisse ka Arena Tartu äriplaani tegemine, et ideega edasi liikuda. Linnavalitsus vastas ei ja põhjendas taas: nimetatud projekt on põhjendatud ellu viia erasektori investeeringuna.
Sellega annab Tartu linnavalitsus mõista, et teda linnahalli tulek Tartusse ei huvitagi. Nemad seda ideed eest vedama ei hakka. Muidugi võiks siinkohal Reformierakonnale meelde tuletada, et omal ajal (2002-2009), oli suurhall (universaalne hall) sees nende juhitava linnavõimu koalitsioonilepingutes, aga vaevalt et tänane raekoda seda niiväga mäletada tahab.
Ärgu mäletagu. Olulisem on tegelikult muu: miks on tänane Tartu linnavõim nii veendunud oma kinnisidees, et linnahalli saab ja peab tegema vaid erasektor.
Arvame, et täna peab mõtlema teisiti. Teisiti peaks mõtlema linn ja teisiti võiks mõelda ka riik.
Miks peab linnahalli ellu viima just ja ainult erasektor – milline arutelu või otsus seda mõtet toetab? Arenenud linnade praktika näitab hoopis muud, kohalike omavalitsuste roll niisuguste hallide vedamisel, tulemisel ja tegemisel on suur. Majanduslikult ja turunduslikult mõtlev linnajuhtimine oleks hoopis teisel arvamusel ning suudaks linnahallis näha linna arengu potentsiaali.
Arengust meil täna ja siin Tartus just puudu ongi. Kuidas elavad hetkel meie hotellid, baarid, kunstipoed? Külalised on vaja Tartusse meelitada. Nüüd juba uuesti meelitada. Lihtne turist niisama siia tagasiteed niipea ei leia. Ja nii lihtsalt ei leia. Me peame andma neile põhjuse siia tulla, kutsuma neid Tartusse tegema mingit tegevust: võtma osa konverentsist, messist, spordiüritusest või hoopis kuulama maailmatasemel suurkontserti.
Linnavalitsuse roll ja vastutus on linna arendada – leida neid mehhanisme või objekte, mis tooksid linna sündmusi ja raha, elanikke ja raha, turiste ja raha. Olla niisuguste ideede eestvedaja, leida neile riigist rahastust, leida toetajaid (sealhulgas ka erasektorist).
Täna ei piisa enam kampaaniatest bussipeatustes, et palun registreerige ennast tartlasteks, ei piisa ka sedastamisest, et me oleme kultuurilinn, seega peaks maailmast siia ilmtingimata tulema. Ei piisa ka üldplaneeringusse värviliste kastide joonistamisest ja siis rinnale tagumisest: meie oleme omalt poolt kõik teinud, asja peab ellu viima erasektor. Tänane Tartu linnavalitsus paistab aga arvavat, et nii ongi nende ülesanded täidetud.
Ei ole. Kindlasti ei ole. Kui Tartu linnaelanike arv ei kasva juba aastaid, kui linnaeelarvesse ei tule piisavalt raha, kui Tartusse tulemise transpordivõimalused on endiselt kehvad, kui siin õppinud tudengid lähevad siit suures enamuses mujale elama ja tööle, siis kelle otsa vaadata … Tudengite otsa? Erasektori otsa? Ei, linnavõimu ja poliitikute otsa.
Arena Tartu ideed välja käies ei arvanud me siis – ega arva ka praegu -, et linn peaks selle valmis ehitama oma eelarve rahaga. Et see olekski linna roll. Ei.
Linn peaks meie arvates seda ideed vedama ning veenma eelkõige riiki, et linnahalli ehitamine Tartusse oleks oluline regionaalne investeering, mis hakkab Tartule – ja kogu Lõuna-Eestile – kasu tooma. Toob sündmusi ja raha, toob elanikke ja raha, turiste ja raha. Aitab lahendada neid probleeme, mida kaks lõiku tagasi üles lugesime.
Siinkohal võikski tulla mängu riik ehk vabariigi valitsus. Aastaid on Eestis arutatud, et Eesti ei arene tasakaalustatult, et Eesti on liiga palju kaldu Tallinna poole. On arutatud, kuidas teha regionaalpoliitikat, et elu mujalt Eestist ei kao, et Eesti tõesti poleks niiväga mere suunas kaldu. Et Eesti ei ääremaastuks.
Et nii ei juhtuks, peaksid pingutama ka „ääremaad“ ise. Iga linn „ääremaal“ peaks välja pakkuma idee või kontseptsiooni, mis oleks see mootor (hoone ja hoone sisu), mis tooks nende linna sündmusi ja raha, elanikke ja raha, turiste ja raha. Sellise mootori üks eeldusi peaks olema, et hiljem igapäevaselt funktsioneerivana ei küsita enam raha ei linna- ega riigi eelarvest. Ise saadakse hakkama ning hoopistükkis tuuakse nii otse kui ka kaude oma linna raha juurde.
Riik ehitaks sellise objekti valmis – nii annab riik oma suure panuse regionaalseks arenguks. Kui igal aastal rahastaks riik ühe niisuguse hoone ehitamist Eesti eri paigus, liiguksime siin Eestimaal palju võrdsemate kaaludega, mitte ei veere kogu meie elu Tallinnasse kokku. Kui nn katuseraha eest teha iga aastal midagi suuremat ühte linna või piirkonda, siis kümne aastaga oleks see kokku võimas regionaalne areng.
Täna on juba näha, et riik mõtleb selles suunas – Kultuurkapitali rahastatavate riiklikult tähtsate ehitiste konkursil rõhutatakse just nende regionaalset mõõdet. Riik mõtleb kaasa, Tartu linnavõim aga vaatab kõrvalt. Tugeva, ühtse ja enesekindla linnana pidanuks Tartu olema linnana julge ning esitama ise sellele konkursile kõik kolm Tartu ideed, sest arenguks ongi vaja lahendada erinevaid probleeme.
Meie oleme Lõuna-Eestis selliseks regionaalselt oluliseks mootoriks välja pakkunud multifunktsionaalse linnahalli koos perekeskusega (Arena Tartu).