Taneli mõtted:

  1. Eesmärk on saada lapsed rohkem sportima/liikuma, et tulevikus oleks tervisekassal väiksem finantskoormus inimeste ravimisel ning tööjõuturul püsiksid kõrgemas eas inimesed. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja täiendada/muuta spordi ja kultuuri rahastuse põhimõtteid ning hakata rääkima laste spordiharidusest, mis aitab tulevikus rohkem lapsi sportima ning jätab nad liikuma terve eluaja.

Tegevused eesmärgi täitmiseks: 

  1. Laste spordihariduse kujundamine ning selleks õppematerjali loomine.
  2. Laste palju suurem värbamine huvitegevusse spordiklubide juurde.
  3. Eakohaseks sportimiseks mõeldud infrastruktuuri loomine koolide juurde. Tänaste koolivõimlate ajakohastamine.
  4. Spordi- ja kultuuri rahastusmudeli muutmine.
  5. Riiklikult tähtsate spordiobjektide nimekirja koostamine ning nende rahastusmudeli väljatöötamine (sarnane riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimekirjaga).

Probleemid, sihtrühmad, lahendused:

1.Teaduspõhise kirjanduse puudumine. Lapsevanemate madal teadlikkus lapse sportimisharjumuste kujundamisel.

Vaja on kaardistada sõlmprobleemid laste sportimisharjumiste kujunemisel, et oleks võimalik luua eakohast teaduspõhist kirjandust lapsevanematele ning selle abil neid harida oma laste sportimisharjumuste kujundamisel ja suunamisel.

  1. Vähene laste liikumine.

Kooli juures tehtavad liikumistunnid ei ole lastele piisavad tagamaks igal päeval minimaalset liikumiskoormust. Vaja oleks kaasata rohkem spordiklubisid laste huvitegevusse värbamisel, et laste liikumisharjumusi kujundada. Täna aga puudub spordiklubidel arenemispotentsiaal, puudub suurem võimekus (eelkõige finantsvõimekus) värvata rohkem lapsi huvitegevusse. Puudu on rahast, et palgata rohkem ning kvalifitseeritud treenereid, kes värbamisprotsessi läbi viiksid. Treenerid on spordiklubide palgal. Spordiklubide arenguks on vaja spordirahastuse muutust.

  1. Vanamoeline infrastruktuur spordisaalides (kooli võimlad), mis ei kõneta lapsi ega kutsu neid sportima.

Miks on nädalavahetusel järjekorrad näiteks piletiga batuudikeskustesse, aga koolipäeval on koolistaadionid ja -võimlad tühjad, tihti ka lukus ja kinni? Võibolla olemasolev kooli sportimisvõimaluste mudel ei kõneta tänapäeva lapsi. Aeg oleks pilootprojektina kujundada koolide võimlad lastele inspireerivaks keskkonnaks, kus soovitakse viibida ka vabal ajal, rääkimata kehalise kasvatuse/liikumistundide ajal.

  1. Spordirahastus vajab muutust.

Sport ja kultuur on pidevas rahapuuduses, pole võimalik areneda. Vajalik on analüüs ja ettepanekud eraraha kaasamise võimaluste kohta spordi ja kultuuri edasiseks toetuseks.

Olemasolev idee:  Riigi ja ettevõtjate koostööprojekt „3 + 3“. Idee vajab seadusemuudatust. Loome ettevõtetele võimaluse suunata kuni 3% riigile makstavast käibemaksust vabalt valitud tulumaksusoodustusega kultuuri- või spordiühingule. Seome selle võimaluse ettevõtja kohustusega panustada omalt poolt minimaalselt 3% (maksimaalselt 10%) eelneva aasta majandusaasta kasumist tulumaksusoodustusega kultuuri– või spordiühingu toetuseks. See lahendus annab kultuuriorganisatsioonidele ja spordiklubidele võimaluse rahaliste ressursside kaasamiseks ja aitab riigi toel oluliselt kasvatada erasektori panust kultuuri ja sporti. (Hetkel on ettevõtete kasumi pealt spordis ja kultuuris kasutuses vahendid ca 6 miljonit, teoreetiline võimalus, kui seda teeks kõik ettevõtted, oleks ca 1 miljard!) Idee tabel

Ühtib: Valitsuse tööplaanis sõnastusega 8.1.1. Otsime täiendavaid võimalusi eraraha kaasamiseks kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamiseks.  Tähtaeg valitsuse tööplaanis veebruar 2024.

  1. Riiklik spordiobjektide nimekiri

Hiljuti said paika Eestile oluliste kõrge sportliku taseme ja suure Eesti turundamise potentsiaaliga võistluste toetamise alused, see on suur samm edasi. Paraku tekitab see olukorra, kus teatud alaliitude võistlused ei saa kunagi kvalifitseeruma sellele meetmele, kuna puudub suurürituse korraldamiseks ja läbiviimiseks nõuetekohane infrastruktuur. Näiteks, kui on soov korraldada Eestis korvpalli Euroopa meistrivõistluste alagrupiturniir, on vaja 10 000+ pealtvaatajatega sisehalli. Sarnased probleemid on ka teistel alaliitudel. Sellega seoses on vaja luua spordis sarnane süsteem ja ka teostusvõimalused nagu on riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirjal.

Töötame välja riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtted, võttes arvesse regionaalset tasakaalustatust, ning otsime neile rahastust. Vajalik on analüüs ja ettepanekud riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtete kohta.