Tanel Tein
Riigikogu liige
Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid on kaks liberaalset Eesti erakonda, mille vahel on siiski märgatavad erinevused ja ka vaated. Liberaalsuses peitub teatav paindlikkus, kuid kriitilistes olukordades, nagu meie riigi julgeolek, on äärmiselt oluline, et otsused oleksid julged ja kindlad. Kui küsimus on Eesti julgeolekus, siis ei ole kummi venitamine kuidagi aktsepteeritav.
Eesti 200 näitab siin küsimuses tugevat liidrirolli, olles valmis võtma kiireid ja selgeid seisukohti, mis aitavad kaitsta riiki agressorriikide võimalike mõjude eest. Vastupidiselt sotsiaaldemokraatidele, kes jäädes oma tavapärase kummivenitamise positsioonidele, ei suuda sageli rakendada samme, mis oleksid vajalikud Eesti julgeoleku ja riikliku identiteedi kaitseks. Kui küsimus on agressorriikide kodanike valimisõiguses, ei saa siin olla halli ala – otsused peavad olema kiired, kindlad ja suunatud riigi huvide kaitseks.
Eesti 200 julgeb neid samme astuda, samas kui sotsiaaldemokraadid peavad silmitsi seisma väljakutsega leida tasakaal vene häälte, emotsioonide ja poliitiliste kaalutluste vahel, mis paraku ei pruugi alati viia oluliste reformideni. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast, on aeg näidata, millised erakonnad tõeliselt Eesti tuleviku eest seisavad.
Eesti 200 seisukohalt on praegu aeg mitte ainult reageerida hetkeseisule, vaid võtta vastu sisulised ja kaugelevaatavad otsused, mis kindlustavad riigi tuleviku. Ukraina täiemahulise sõja puhkemisega on saanud ammu selgeks, et tegemist ei ole “hetke” olukorraga, vaid pikaajalise konfliktiga, millel on tõsised ja kauakestvad tagajärjed ka Eesti julgeolekule. Koalitsiooninõukogu esmaspäevane otsus alustada põhiseaduse muutmist, et eemaldada Vene ja Valgevene kodanike kohalike valimiste hääleõigus, on oluline samm, millega peame olema järjepidevad.
Kuid paraku on sotsiaaldemokraatide vastuseis valimisõiguse äravõtmisele halli passi omanike seas murettekitav. Nende lähenemine, et valimisõiguse piiramine tuleneb emotsionaalsest muretsemisest ja poliitilisest lühinägelikkusest, viitab madalale arusaamale meie olukorra tõsidusest. See ei ole lihtsalt hetkepoliitika, vaid põhimõtteline ja pikaajalise mõjuga otsus, mis peaks olema suunatud rahvuslike ja julgeolekuhuvide kaitsmiseks.
Eesti 200 rõhutab, et kõik tegevused ja otsused peavad olema suunatud pikaajalistele lahendustele. Venemaa pidev agressioon ja jõhkrus ei jäta meile mingit valikut – valimisõiguse küsimus agressorriigi kodanike osas on kriitiline teema, millega ei saa kauplema hakata. Me ei saa lubada, et sotside poliitilised mängud kohalike valimiste valdkonnas lähtuvad millestki muust kui julgeoleku tugevdamisest.
Lõpetuseks, sotsid peaksid mõistma, et ajalugu hindab meie valikute tõsidust. Praegu on meil ainulaadne võimalus kindlustada Eesti riikluse tulevik, mis mitte ainult ei kaitse meie territooriumi, vaid aitab ka hoida identiteeti. Tegutsema peab ühiselt ehk ei saa kummi venitada. Koalitsiooninõukogu otsus on samm õiges suunas ja nüüd on sotsid need, kellelt ootame julgust ja otsustavust.