Lugu ilmus Tartu Postimehes 2020 oktoober
Eelmistel kohalikel valimistel 2017. aastal lubas Reformierakond ehitada Kesklinna parki kultuurikeskuse, mis maksaks kümme miljonit eurot ning valmiks nelja aastaga. Vägev valimislubadus, millist polnud varasematel valimisaastatel jutuks tulnud!
Lisaks loodi kena visuaalne 3D pilt, mis andis ilusa vaate maha raiutavale pargile. Reformierakondlasest linnapea Urmas Klaas ütles toona, et milline tuleb konkreetne maja, selgub arhitektuurikonkursi käigus. Igatahes lubas linnapea maja järgmise nelja aasta jooksul valmis ehitada ning kohalikus ajalehes kordas ta, et ehituse hinnanguline suurusjärk on kümme miljonit eurot. Reformierakond võis valimistele vastu minna, lubadus oli välja käidud.
Huvitaval kombel ei pakutud tartlastele tutvumiseks ühtegi tasuvusanalüüsi, mis näitaks, kuidas plaanitakse keskust ära majandada. Ega küsijaid ka palju olnud.
Toonasest lubadusest on möödas pea kolm aastat ning aeg vaadata otsa reaalsusele. Õnneks parki pole veel maha võetud. Ilmselt kõige suurem arusaamatus toonase lubadusega on keskuse tegelik maksumus, mis viimastel andmetel küündib – pange nüüd tähele! –, pea 60 miljoni euroni! See on pea kümme miljonit eurot rohkem, kui maksis ERM (47 miljonit). Võrdlus valimislubadusega ei kannata mingisugustki kriitikat.
Teades, et enamus Eesti muuseume saavad riigilt või omavalituselt dotatsiooni suhtega 75 protsenti dotatsioon ja 25 protsenti muuseumi enda majandamine, sooviks väga näha kultuurikeskuse tasuvusanalüüsi. Linnapea, palun valgustage meid, linnakodanikke selles küsimuses ning seda ausalt.
Vähemalt üks äge asi sel aastal siiski juhtus, Tartust esitati riigikogu kultuurikomisjonile lausa neli taotlust piirkondlikeks investeeringuteks, mis näitab, et linnana oleme hakanud kastist välja mõtlema ja soovime saada Tartusse riigipoolseid investeeringuid. Õige suhtumine.
Tulles aga tagasi kultuurikeskuse finantseerimise juurde, andis sotsiaaldemokraadist abilinnapea Gea Kangilaski oma kevadises kommentaaris ERR-ile teada, et kui keskusesse tuleksid üksnes kunstimuuseum ja raamatukogu, siis see hoone ei suudaks kuidagi oma ülalpidamiskulusid katta, sellepärast on sinna planeeritud – pange nüüd jälle tähele! – parkla ruumid ja renditavaid ruume. Kui finantsplaanis käsitletakse parklat ja renditavaid ruume toimetuleku allikana (mitte külastajaid!), siis on küllalt keeruline seda keskust ära majandavana näha.
Kõike seda arvesse võttes ei saa üle ja ümber ka kesklinna pargist, mida soovitakse keskuse rajamiseks osaliselt maha raiuda. Miks? Paljud suurlinnad ostavad täna kesklinnas eraomanikelt kokku lagunevaid taastamisväärtuseta hooneid, lammutavad need, et sinna siis parke rajada. Tartus on Raadi piirkonnas pea nelikümmend hektarit tühermaad, äkki siiski kaaluks Raadi piirkonna tõelist elluäratamist ja arendamist ning jätaks Tartu kesklinna südame sinna, kus see on – Raekoja platsi.