Tanel Tein

Riigikogu liige, Eesti 200

Peaminister Kaja Kallase lahkumine Brüsselisse on tekitanud Eesti poliitikamaastikul turbulentsi. Uue peaministri tulekuga on võetud lahti ka senine koalitsioonileping ning neid läbirääkimisi tuleb võtta täie tõsidusega.

Kui eelmisel kevadel, pärast Riigikogu valimisi, asusid valitsust moodustama Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid, kestsid koalitsioonilepingu arutelud küll mitmeid nädalaid, aga detailne sisu ning lahenduskäigud mitmete probleemide lahendamiseks jäid lahjaks.

Riigikogu värske liikmena mind isegi mõneti hämmastas, kui üldsõnaliselt kõik kirja läks ning kui palju lihtsaid näpukaid koalitsioonilepingusse sisse lipsas. Vaatamata sellele, et äsja olid olnud valimised, erakonnad olid pikalt pingutanud valijatele oma ideede tutvustamise ning lahenduste pakkumisega. Just lahendused jäid ideede tagant koalitsioonilepingus puudu. Seekord ei tohiks me sama viga korrata. Ideed on küll võrrandi üks pool, aga oluline on ka see, kuidas soovitud eesmärkideni jõuda.

Ma usun, et nüüdsetel koalitsioonilepingu läbirääkimistel on lähtepositsioon kõigi osapoolte jaoks parem. Aasta Riigikogus ja valitsuses on andnud kõigile selgema pildi, mis reforme ning tegevusi on vaja esmajoones teha. Majandus, riigi rahanduse seis, haridusvaldkonna reformid, kaitsekulutused ja laskemoona varumine – need on vaid mõned teemad, mis vajavad kindlameelset ja värsket silmavaadet.

Need pole aga ainukesed teemad, mis vajavad otsustamist. Kindlasti on olemasolevas koalitsioonilepingus palju häid mõtteid, millega edasi minna, kuid vaja on ka täiendusi. Et sünniksid head otsused, peab keskenduma just probleemide olemusele ning konkreetsetele lahenduskäikudele.

Näitena saan tuua ideed eraraha kaasamisest kultuuri ja sporti, mis stimuleeriks meie majandust ning mille kohta oli juba Riigikogu valimistele minnes olemas ka võimalik lahenduskäik. Sama teemaga aasta tööd Riigikogus ainult kinnitab eelneva lahenduskäigu olulisust ning vajadust, tänaseks oleme jõudnud selgete positiivsete lahenduskäikudeni. Puudu on veel ainult poliitilised otsused.

Eraraha kaasamine kultuuri ja sporti oli olemasoleva koalitsioonileppe kultuurivaldkonna punkt number üks. Tänane ilmekas näide, kuidas võiksid konkreetsed teemad olla koalitsioonilepingus püstitatud ning lahendatud. Me teame, mis probleeme me lahendame ja milline on võimalik lahenduskäik ning võimalik mõju riigieelarvele. Me teame, millist kasu tulevikus riigina valdkondadele saame, kui selle eraraha kaasamise idee ellu viime. Seega, julgegem otsustada.

Kolm mõtet, kuidas meie kultuurist ja spordist saaks majandusharu, mis oluliselt suurendab ka Eesti eksporti, on need:

  1. Suurinvesteeringud kultuuri ja sporti

Riik peaks investeerimima enam kui 10 000 inimest mahutava suurürituste halli rajamisse Eestisse. Seda on vaja, et Eestis saaks aastaringselt korraldada erinevate valdkondade suurüritusi, millel on tugev majanduslik mõju. Eesti asetseb jõhkra idanaabri kõrval, mis kahandab Eesti populaarsust turismi sihtkohana. Riigi ülesanne peab olema kasvatada enda populaarsust – näitama Eestit riigina, kus aastaringselt toimuvad suured kultuurisündmused ja suurvõistlused, kuhu on turvaline tulla. Ühe näitena saab kohe tuua 2022. aastal toimunud korvpalli Euroopa meistrivõistluste alagrupiturniiri, mille majanduslik mõju oli keskmiselt 46,75 miljonit eurot. Niisuguseid näiteid leiab teisigi.

  1. Võimendame riigina eraraha kaasamist kultuuri ja sporti 

Muudame kultuuri ja spordi rahastamise põhimõtteid selliselt, et riigieelarvest võimendatakse tulumaksusoodustusega vabaühenduste nimekirja kantud ühingule ettevõtte poolt tehtud annetusi suhtes 1/3. Kaks osa ettevõtte kasumist ja üks osa riigi võimendus (kusjuures võimendus rakendub peale ettevõtja annetust minimaalselt kolm protsenti kasumist). Uuringud näitavad, et niiviisi on võimalik tuua valdkondadesse kümneid miljoneid lisaraha (eraraha, mis täna ei ole majanduses) ning selle annetuse võimendajaks on riik.

  1. Pikem vaade tööhõivele

Eraraha kaasamise tulemusel saavutame vajaliku tõuke ja arengu laste huvitegevuses ja laste liikumisharjumustes terviklikult. Eraraha kaasamine mõjutab otseselt valdkondade teenusepakkujaid ehk spordiklubisid ning mittetulundusühinguid, kes lapsi huvitegevusse kaasavad ning huvitegevust korraldavad. Eraraha kaasamise tulemusel suudame tulevikus pikendada ka tööhõivet. Näiteks suudaksime ühe protsendi võrra tõsta tööhõives olevate 65+ vanuses inimeste osakaalu, mille tulemusena saaks riik täiendavalt 7,1 miljonit eurot maksutulu aastas.

Nii et, veelkord, julgegem otsustada.