Esimene lugu: me vajame riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastusmudelit
Tanel Tein, riigikogu liige (Eesti 200)
Kandideerisin Riigikokku peamiselt, et mõjutada spordipoliitikat, et meie valdkonna probleeme laiemalt tõstatada ning leida lahendusi. Mis on need sporditeemad, mida oluliseks pean?
Nendeks on laste spordihariduse kujundamine, laste palju suurem kaasatõmbamine huvitegevusse, koolivõimlate ajakohastamine ja eakohaseks muutmine, eraraha suurem kaasamine sporti ja kultuuri ning sarnaselt oluliste kultuuriobjektidega ka spordiobjektide rahastusmudeli väljatöötamine.
Eraldi teema tulevikus ka tippsport, mis aga on “püramiidi tipp” ning saab olla tasemel üksnes eelnimetatud teemadele lahenduse leidmisel.
Kõige esimesena riiklikult tähtsatest spordiobjektidest, sest läks ju ka pärast riigikogu valimisi kolme erakonna koalitsioonilepingusse järgmine punkt: töötame välja riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtted, võttes arvesse regionaalset tasakaalustatust, ning otsime neile rahastust.
Nüüd on käes märts ning vahekokkuvõtteks päris õige aeg. Valitsuse tööplaanis on just kevad see aeg, mil sel teemal suund ja otsus tulema peaks. Igal juhul on kultuuriministeerium panemas kokku enda nägemust riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtetest.
Milleks on vaja riiklikult tähtsaid spordiobjekte
Erinevalt riiklikult tähtsatest kultuuriobjektidest puudub meil praegu samalaadsete spordiobjektide rajamiseks ja renoveerimiseks pikaajaline rahastamise süsteem. Spordiobjektide toetamine on siiani sõltunud riigieelarve võimalustest ning läbirääkimistest. Kui 2021. aastal oli kultuuriministeeriumi eelarves spordiobjektide investeeringuteks ette nähtud 17 miljonit eurot, siis tänavu vaid 2,6 miljonit eurot.
Teame, et kultuuris on rahastamissüsteem. Hasartmängumaksu seaduse kohaselt läheb hasartmängumaksu laekumisest kultuurkapitalile 48 protsenti, millest omakorda 61 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele. Ülejäänud 52 protsenti läheb riigieelarve teiste kulude katteks.
Näiteks 2020. aastal laekus kultuuriobjektide rahastamiseks kultuurkapitalile 8 miljonit eurot, 2021. aastal pea 19, 2022. aastal pea 14 ja 2023. aastal täpselt 14 miljonit eurot.
Selle raha eest on valmis saanud Kumu kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saal. Riigikogu 2021. aasta otsuse alusel toetatakse järgmiste kultuuriobjektide rajamist: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus ja Tallinna filmilinnak.
Meie spordiobjektide rajamiseks puudub pikaajaline ja stabiilne rahastamismudel. Ka on sport ja kultuur kui majandusharu meil Eestis veel üsna uus nähtus, mille potentsiaali tuleb veel selgitada.
Arvud näitavad, et potentsiaali on. 2022. aastal olid Eestisse spordi- ja kultuurisündmustele saabunud väliskülastajate kulutused kokku hinnanguliselt 106 miljonit eurot.
Arvestades, et igalt külastaja kulutatud eurolt laekub maksutulu, saadi tol aastal väliskülastajate kulutustelt maksutulu 35 miljonit eurot. Spordi ja kultuuri pärast Eestisse saabuvad turistid moodustavad ligi 25 protsenti kogu turismisektorist.
Suurte spordisündmuste korraldamiseks aga peavad meil olema rahvusvahelistele nõuetele vastavad spordirajatised. See on oluline, kuid see pole ainus eesmärk. Sama oluline on näiteks ka meie sportlastele treeningtingimuste loomine.
Nii tulekski selleks, et saada spordi suursündmuste korraldamise õiguseid, parandada Eesti sportlaste treeningtingimusi ning edendada liikumisharrastuse taristut. Selleks tuleb leppida kokku riiklikult tähtsate spordiobjektide rajamise ja renoveerimise rahastamise põhimõtetes ja allikates.
Mis on riiklikult tähtis spordiobjekt
Riiklikult tähtsates spordiobjektides saab korraldada ka suurele publikuhulgale suunatud kultuuriüritusi, konverentse või messe, mis samuti aitavad kaasa turismi edendamisele ning omavad positiivset mõju regiooni majandusele.
Näiteks meeste korvpalli ja käsipalli Euroopa meistrivõistluste alagrupiturniiri, kergejõustiku Euroopa sisemeistrivõistluste või iluuisutamise maailmameistrivõistluste korraldamiseks on vaja vähemalt 10 000+ pealtvaatajakohaga saali.
Rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamine Eestis toob riiki märkimisväärselt välisraha ning aitab kaasa Eesti kui sihtriigi turundamisele maailmas. Näiteks 2022. aastal toimunud korvpalli Euroopa meistrivõistluste alagrupiturniiri korraldajate majanduslik mõju oli keskmiselt 46,75 miljonit eurot.
Ka kontserdikorraldajad on tähelepanu juhtinud, et mitmed A-kategooria esinejad ei tule Eestisse esinema, sest meil puudub piisavalt suur saal, ning nii annavad nad Eesti asemel kontserte meie naaberriikides.
Riiklikult tähtsaks spordiobjektiks võib pidada ka spordiobjekti, mis parandab Eesti sportlaste treeningtingimusi. Niisuguseid objekte Eestis ei ole või on mõni üksik.
Sellisteks võivad olla näiteks 50 meetri nn olümpiamõõtmetes ujula või sisevelotrekk. Taoliste spordiobjektide rajamine aitab vältida olukordi, kus Eesti koondislased või koondisekandidaadid peavad viibima suurema osa ajast välismaal, tagamaks endale vajalikud treeningtingimused.
Lisaks võimaldavad sellised treeningukohad Eestisse treeninglaagritesse tuua teisi koondiseid või rahvusvahelisi eksperte, kes aitaksid täiendada Eesti ekspertide teadmisi. Varasemalt on sarnast tüüpi spordiobjektidest rajatud näiteks Rääma sõudebaas, mis tagab Eesti sõudjatele ja aerutajatele Baltimaades ainulaadsed treeningtingimused veepealsete treeningute tegemiseks ka talvel.
Lisaks võib riiklikult tähtsaks spordiobjektiks pidada ka liikumisharrastuse edendamisele suunatud spordiobjekti, mida arendatakse üleriigiliselt –multifunktsionaalsed jalgpallihallid, regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushooned, 25-meetri ujula, 400-meetrise jooksuringiga staadion, spordikeskus või muu objekt.
Selliste objektide toetamine riiklikult on oluline, sest enamasti on tegemist spordiobjektiga, mis asub ühe kohaliku omavalitsuse territooriumil ja mida kasutavad aktiivselt ka teiste ümberkaudsete omavalitsuste elanikud, kuid objekti rajamise või renoveerimise ja ülalpidamiskulude katmine on ainult ühe kohaliku omavalitsuse kohustus. Sageli ületavad kulud kohaliku omavalitsuse võimekuse ning nii oleks riiklik toetus põhjendatud, mis lisaks aitab luua olulise funktsiooniga objektide siseriikliku võrgustiku.
Kuidas rahastada riiklikult tähtsaid spordiobjekte
Kultuuriministeerium koos Eesti Olümpiakomitee ja spordialaliitudega kaardistasid enne koroonapandeemiat spordiobjektide rajamise ja renoveerimise vajaduse, mis näitas riikliku toetuse vajadust üle 135 miljoni euro. Arvestades ehitushindade kasvu, muutusi vajadustes ning pangalaenu intresside tõusu, siis täna on investeeringuvajadused suuremad.
Selleks, et järgmise kümne aasta jooksul koos kohalike omavalitsustega valmis ehitada vähemalt kolm riiklikult tähtsat spordiobjekti, mille maksumus kokku on üle saja miljoni euro, oleks investeeringuvajadus kokku 150 miljonit eurot ehk keskmiselt 15 miljonit eurot aastas.
Kultuuriministeeriumi eelarves ei ole raha sellises mahus spordiobjektide ehitamiseks ega renoveerimiseks ning välisvahenditest ei ole spordiobjektide ehitamine ega renoveerimine siseriiklikult heaks kiidetud.
Seetõttu olen seisukohal, et sarnaselt riiklikult tähtsatele kultuuriobjektidele tuleks siduda spordiobjektide rahastamine kindla protsendiga konkreetsest maksulaekumisest, näiteks hasartmängumaksust. Nagu öeldud, läheb hasartmängumaksu laekumisest Eesti Kultuurkapitalile 47,8 protsenti, millest 60,6 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele (28,9 protsenti kogu laekumisest). Ülejäänud 52,2 protsenti läheb riigieelarvesse.
Sel juhul oleks süsteemi tugevuseks kindlustunde andmine valdkonnale ning toetussumma kasv pikas perioodis, kuigi majanduslanguse või maksumuudatuse tulemusena võib lühikeses perioodis maksulaekumine ka langeda.
Et asjad hakkaksid ka spordis edenema, peame täna otsustama.
Eesti praegust majanduskliimat vaadates on investeeringuteks järgnevad aastad õige aeg. Riigi investeeringute tegemisel on põhjendatud nii üldise majanduse stimuleerimise, kui ka regionaalse majandusarengu seisukohalt, rääkimata varem mainitud spordi ja kultuuri majandusharu hoogustamisest.
Spordiobjektide rahastusmudeli kiiret otsustamise vajadust näitab ka Eesti korvpallikoondise ajalooline võit Leedu üle, kus Unibet Arenal piletita ukse taha jäi pea kolm ja pool tuhat poolehoidjat, samal ajal kui saalis sees möllas pea seitse tuhat fänni. Rääkimata inimestest, kes jälgisid pallilahingut ekraanide taga.
Eesti asetseb jõhkra idanaabri kõrval, mis kahandab Eesti populaarsust turismi sihtkohana. Riigi ülesanne peab olema kasvatada enda populaarsust – näitama Eestit riigina, kus toimuvad suured kultuurisündmused ja suurvõistlused, kuhu on turvaline tulla. Seda arvesse võttes tuleb otsustada riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastusmudel ja hakata neid ehitama.