Tanel Tein
Riigikogu liige
Oktoobri keskel kirjutasin vajadusest tuleviku koalitsioonilepingute sisu kvaliteedi tõstmiseks (EPL 18.10.24 Tanel Tein riigieelarvest: riik saab edu jaoks olla mõistlik partner, mitte majandustegevust pärssiv partner). Kui tulevikus koalitsiooni läbirääkimistel midagi kokku lepitakse, peaks eelnevalt olema olemas tugev eelanalüüs ning huvigruppide, sh ettevõtjate kaasamine. Kõik koalitsioonipartnerid peaksid võtma leppe sisu arutamiseks piisavalt aega, analüüsima ja kirjutama leppesse ainult need lubadused, mis omavad eelnevaid mõjuanalüüse. Otsused ei tohiks sündida kesköö viimastel minutitel, kus kompromissi nimel käed lihtsalt kokku pannakse.
Viimases arvamusloos tõin näite riigi ootustest alkoholiaktsiide osas, kus uute aktsiisitõusude prognoositud tootlus pidi viie aasta jooksul tooma 20 miljonit eurot lisatulu. Käesoleva aasta kaheksa kuuga oli alkoholiaktsiisi laekumine aga langenud juba 20 miljoni euro võrra, mis tähendab, et viie aasta soovitud ootus lisatulule ei oleks kunagi realiseerunud.
Head maksupoliitilised otsused sünnivad riigi ja erasektori koostöös
Kolmapäeval pidi riigikogus teisele lugemisele minema aktsiisitõuse tõstev seaduseelnõu, aga sellisel kujul jääb see õnneks ära. Kaine mõistus võitis. On oluline tunnustada ettevõtjaid, kes rahulikul toonil ja avatult teemat erakondade fraktsioonides käsitlesid ning numbritega tõestasid, et eelarve ootus sellisel kujul tõenäoliselt ei täitu. Pigem vastupidi. Läbi ühise konstruktiivse koostöö ja arutelu tulemusena jääb konkreetne aktsiisi lisa maksutõus ära.
Miks on maksutõusu ära jätmise otsus oluline? Halvad otsused viivad riigi eelarvest raha välja, mitte ei too sisse. Näiteks, kui riigi soov on õpetajate palka tõsta, siis selliste otsuste elluviimisel ei pruugi me seda kunagi teha, sest tulevikus on eelarves raha veelgi vähem. Peame leidma riigina viise, kuidas koos ettevõtjatega maksutulu hoopis kasvatada. Selleks aga peab ettevõtjaid usaldama ja kuulama. Positiivsena tasub kiita ka riigikogu fraktsioone ja erinevaid komisjone (eelkõige rahanduskomisjoni), kes ei lasknud riigikogul muutuda kummitempliks, vaid tunnistasid viga, kuulasid ettevõtjaid ning muutsid otsust. See annab lootust, et riigikogu roll mõistliku poliitika tegemisel pole lootusetu.
Laiemalt vaadates on kõik riigi maksuteemad suured küsimused, kus iga tulevase otsuse eel tuleb analüüsida sektorite tervikmõju. Lähiajal rakenduv hasartmängumaksu võimalik 1% lisatõus, mis peaks tulevikus riiki veelgi rohkem tulu tooma. Kas see aga tegelikult ka nii läheb? Mis põhjustel hasartmängumaksu laekumine tegelikult suurenenud on? Arusaamata sektorite dünaamikast võime maksu tõstes hoopis riigi maksulaekumistele kahju teha ja tulu asemel hoopis miinusesse jääda.
Kokkuvõttes on maksutulu ja ettevõtluse tasakaalu leidmine keeruline, kuid äärmiselt oluline ülesanne. Poliitikud ja ettevõtjad peavad olema valmis intensiivsemaks dialoogiks, et saavutada tulemused, kus ettevõtlust ei piirata. Maksud toetavad riigi arengut, aga see saab olla võimalik, kui ettevõtlus on jätkusuutlik ja pikemas perspektiivis kasvule suunatud. Ainult koostöös erinevate osapooltega suudame tagada, et meie tuleviku maksupoliitikad ei jääks lihtsalt unistusteks paberile, vaid aitaksid reaalselt edendada Eesti majandust.