Süku detailplaneeringu eskiis on poolik ja hämab juba eos

 

Tanel Tein, riigikogu liige (Eesti 200)

Vanemuise 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskirja esikaanel vaatab vastu võimas kolmemõõtmeline vaade (3D pilt) Tartu südalinna kultuurikeskuse (Süku) arhitektuurivõistluse võidutööst „Paabel“. Kuna tegu on detailplaneeringu dokumendiga, pole seletuskirja lugedes kahtlust, millise ettekujutuse illustreeriv pilt ja ettevalmistatav detailplaneering tartlastele annab. Sealt nähtub, et Süku tulek muudab Tartu hoopis rohelisemaks! Kas see on ikka nii?

Tuleb märkida, et kuigi Tartu linnal puudub hetkel kehtiv detailplaneering selles asukohas, ei takistanud see linnal ette rutates sõlmida eelmise aasta oktoobris Süku projekteerimisleping 5,4 miljonile eurole. Projekt peaks valmima umbes kahe aastaga.

Esmalt on selline väga mahuka lepingu sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist juba eos halb pretsedent head kohaliku omavalitsuse planeerimistava arvestades. Linnavalitsus ei tohiks näidata halba eeskuju, tehes seda veel maksumaksja raha eest. Mis saab siis, kui planeeringut ei kehtestata ning kes siis vastutab 5,4 miljoni euro tuulde laskmise eest? Taolise skeemi kasutamisega kaotab mõtte igasugune protseduur planeeringute ja projektide osas. Miks neid siis üldse teha on vaja?

Abilinnapea Elo Kiivet on varem Tartu Postimehes („Kuidas luuakse kultuurikeskust“, 10. november 2023) kommenteerinud seda nii: „Kes ehitusvaldkonnas iga päev ei askelda, ei pruugi tunda ega peagi tundma protsessi käiku või tegevuste loogikat. Teeme asjad klaariks.“ Ju tänane Tartu võimukoalitsioon on kindel, et sügisel rullivad nad detailplaneeringu volikogus läbi ja asi mott. Ju nii ka läheb. See ei tähenda, et see oleks klaar, õige ja normaalne tänapäevane protsess.

Hinne kaks detailplaneeringu eest

Aga teeme siis asjad avalikkusele klaariks ja arusaadavaks. Avalikule väljapanekule saadetud detailplaneeringu eskiis peab esmalt olema kõigile arusaadav ja selge (eelkõige volikogule ja selle planeerimiskomisjonile), mis planeeritaval alal saama hakkab. Eriti peaks pingutama selguse ja konkreetsuse osas nii sensitiivses asukohas nagu seda on keskpark, Vabaduse puiestee ja Emajõe ümbrus.

Tartu volikogu planeerimiskomisjoni endise liikmena (liikmelisus riigikogu töö tõttu peatatud) arvan aga, et asi on vastupidiselt äärmiselt hämav ja segane. Linnavalitsuse ruumiloome osakond ja selle töö eest vastutav abilinnapea on selgelt lati alt läbi jooksnud ning detailplaneeringu ala puudutavad lahendused on läbi töötamata, puudulikud või lausa olematud. Juku saaks koolis sellise eksami eest hindeks kindla kahe ja saadetaks korduseksamile. Tartu ruumiloome osakond peaks olema suuteline 21. sajandil visualiseerima planeeringud tänapäevaseks ning teha otsustajatele asjad arusaadavaks. Hetkel seda suudetud ei ole.

Tulles tagasi Süku detailplaneeringu juurde, siis on äärmiselt oluline markeerida, et see ei ole ainult ühe hoone detailplaneering (keskpark), vaid palju suurema ala planeering, mis peab andma lahenduse ka Vabaduse puiestee ning Emajõega seonduvate alade osas (Uueturu-Küüni-Poe-Vabaduse pst vaheline ala), haarates enda alla 4,6 hektarit.

Kui 2022. aastal käisid tormilised vaidlused keskpargi teemal üldplaneeringu raames, kuhu tehti sadu muudatusettepanekuid, millest arvesse läksid vaid üksikud, oli linnavalitsuse peamine kommentaar linnarahvale: detailplaneering annab tulevikus kõik vastused ja lahendused. Kas see on ikka Tartu puhul enam usutav jutt? Või usume siin linnas ikka, mida raekojast kostub? On ju linnapea varem selgelt öelnud, et “kellegil ei ole keskpargis kavatsust minna kõrghaljastuse kallale”. Reaalsus vaatab detailplaneeringust vastu: keskpark muutub poole väiksemaks ja pargist raiutakse maha minimaalselt 100 puud …

Vaatame detailplaneeringu sisse

Vaatame siis detailplaneeringu eskiisile detailsemalt otsa ja tuleme korraks tagasi kirjatüki algusesse, kus kirjutasin, et seletuskirja lugedes ei ole kahtlust, millise ettekujutuse 3D illustreeriv pilt ja ettevalmistatav detailplaneering tartlastele annab. Sealt nähtub, et Süku tulek muudab Tartu hoopis rohelisemaks!? Kas see on ikka nii?

Avalikul väljapanekul olev detailplaneering peab andma tarlastele väga selge ja täpse – tegemist ju detailplaneeringuga! – tunnetuse, mis piirkonnas juhtuma hakkab. Kuidas kujuneb liiklus Vabaduse puiesteel, kuhu tulevad ehitised, kust lähevad jalakäiaalad, kustkohast rattateed, millised puud jäävad alles, kuhu tuleb puid juurde või kuhu täpselt paigutub armastatud laste mänguväljak …

Põhiprobleem selle detailplaneeringuga on, et 3D illustreeriv pilt ja detailplaneeringu joonis ei ühti. Komplekt tervikuna ei ole tavainimesele arusaadav, on tugevalt suunav näitamaks et näiteks rohelust tuleb juurde. Kuna 3D pilt on märgitud detailplaneeringu osaks, siis enne avalikule väljapanekule suunamist tulnuks viia see illustreeriv pilt kooskõlla detailplaneeringu põhijoonisega, et seda saaks avalikul väljapanekul niiviisi prensenteerida.

Mõned tähelepanekud ja punktid veel, mis planeeringust silma jäid!

 

  1. Küüni tänava puud ja ehituskeelu tsoon. Detailplaneeringu joonisel on markeeritud puud „olemasolev säiliv“ ehk sajaprotsendiliselt jääma. Arusaamatu, miks siis Süku ehitusala on jäetud puude kaitsevööndisse? Mida tuleks teha: detailplaneeringu joonis tuleb korda teha, kas Süku ehitusala nihutades või puude tingmärk „olemasolev säiliv“ muuta „soovitavalt säiliv puu“. Võimalik muudatus on vajalik näidata ka illustreerival pildil! Kas Küüni tänava puud säilivad 100 protsenti?

 

  1. Vabaduse pst 1A (hetkel Turuhoone parkla) on planeeringus näidatud „kohviku jms hoonestusalana“. 3D pilt aga näitab seal rohkelt kõrghaljastust. Mida tuleks teha: illustreerival joonisel on vaja eemaldada kõrghaljastus ja näidata seal hoopis „planeeritud kohviku jms hoonestusala“ (esialgu parkla või tühi plats). Hetke pilt on eksitav ja suunav.

 

  1. Tingmärgistusega sinine viirutusala detailpleneeringu joonisel – „jalakäija ja jalgratturi eelistusega jagatud tänavaruumi ala“ (kahes kohas). Milline siis saab olema detailne liikluskorraldus Vabaduse puiesteel? Millised on tänavajoonised ja vaated koos liikluskorraldusega? Kas suured bussid saavad tulevikus läbida Vabaduse puiesteed või mitte? See oleks vaja tänase detailplaneeringuga läbi mõelda ja võimaliku lahenduses näidata ning markeerida! Meenutagem, et me ei tee ainult Süku detailplaneeringut, vaid Tartu linnaruumi laiemalt mõjutavat planeeringut, mis tugevalt võib mõjutada liikluskorraldust Tartus.

 

  1. Uueturu tn 1 (kaubamaja ja Süku vaheline tänav). 3D pildil on näidatud kõrghaljastus, detailplaneeringu joonisel ei ole aga kõrghaljastust ette nähtud? Mida tuleks teha: vaja on eemaldada 3D pildilt kõrghaljastus, kuna see on eksitav ja suunav.

 

  1. Jõeäär. 3D pildil on näidatud vahetult jõe ääres põõsaid vms ning jalakäijate/ratturite rada eemaldub jõe äärest, detailplaneering seda ette ei näe! Jällegi erinevus, mis on vaja likvideerida, kuna ka jõeäärne liikluskorraldus saab määravaks, kas jalakäijad ja jalgratturid pääsevad jõe äärde või ei? Mida tuleks teha: 3D pilt ja detailplaneeringu joonis tuleb omavahel vastavusse viia. Hetkel näidatakse tartlastele, et lahendusega tuleb hoopis rohelust juurde. See aga ei ole ju nii!

 

  1. Planeeringu seletuskirjasja tingmärkides on markeeritud kollase ruudustikuga, et 500 m2 osas (5×100 m2) jäävad väikesed kohvikud vms. Mõistlik oleks nende asukoht koheselt markeerida detailplaneeringu joonistel. Kuhu täpselt need tulevad? Need mõjutavad otseselt vaateid Emajõele, mõjutavad liikluskorraldust ja roheala suurust jne. Mida tuleks teha: võimalikud asukohad ja lahendused tuleb detailplaneeringus näidata.

 

  1. Mõjuala seosed joonis.Hetkel on Süku ehitusala planeeritud osaliselt Turuhoone mõjusfääri. Miks? Mida tuleks teha: teha vastavad muudatused detailplaneeringu dokumendis, et kas muuta mõjusfääri ala või liigutada Süku ehitusala.

 

  1. Taksopeatus.3D pildil on seal näidatud bussid, aga detailplaneeringus ei ole selle ala kohta konkreetselt tingmärki bussipeatuse osas. Kas sinna jääb taksoparkla, busside parkla (nagu 3D pildil) või mis sinna tegelikult tuleb? Mida tuleks teha: võimalikud busside ja taksode asukohad ja teised lahendused tuleb detailplaneeringus näidata.

 

  1. Laste mänguväljak. Linnavalitsus on üldplaneeringu protsessi alguses korduvalt lubanud, et laste mänguväljak ära ei kao. On räägitud ka samale asukohale jäämisest, mis ilmselgelt pole Süku mahtu arvestades võimalik. Uues detailplaneeringus pole seda küllalt suurt uut mänguväljaku ala detailselt näidatud, kus see olema saab? Kas üldse mänguväljakut enam ette nähakse? Kui nähakse, siis peab seda võimalikku ala koos suurusega ka näitama, sest sellest oleneb pargi üldine kõrghaljastus, võimalikud kergliikluse ja jalakäijate teed jne.

 

Detailplaneeringu protsess kordamisele

 

Kokkuvõtteks. Mis on selle detailplaneeringu eskiislahenduse eesmärk? Nii olulise küsimusega planeering – keskpargi saatus ja selle ümberkaudne tulevik – on tehtud lohakalt, möödaminnes, liigselt küsimusi õhku jättes ning erinevaid lahendusi kaalumata.

 

Sellisel kujul avalikule väljapanekule suunatud detailplaneeringu eskiisi tuleks kõvasti muuta ja siis taas uuesti väljapanekule saata, protsessi tuleb paraku korrata. Väga oluline on ka võimaliku detailplaneeringu hilisem realiseerimine. Milline on reaalne finantsiline mõõde, kas linnal ikka on võimekust tulevikus Süku projekti väline osa (promenaad, liikluskorraldus jne) ka reaalselt ellu viia või ehitame Süku valmis ja muu jääb aastateks nii nagu täna?