Eesti spordile ja kultuurile 90 miljonit eurot aastas juurde!

„Raha paneb rattad käima, kas sa seda ei tea?“, ütleb vana laulusalm. Kindlasti on selles parasjagu tõtt, kuid ka ohte. Raha on alati vähe, nii oleme harjunud kuulma. Tegelikult tukub vajalik raha, lausa 90 miljonit, vaid mõne otsuse taga, mis täna veel tegemata.

Spordi jaoks on raha vähe, kultuuri jaoks on raha vähe. Kuid millised võiksid olla riigipoolsed ja tegelikult tõhusad sammud spordi ja kultuuri heaks?

Kust siis leida need 90 miljonit igal aastal?

Käibemaksust! Teeme seadusemuudatuse, et 3% käibemaksust saaksid ettevõtted ise ja omal äranägemisel igal aastal suunata kas spordiklubidele või kultuuriseltsidele. Tänase Eesti ettevõtete arvu juures teebki see umbes 90 miljonit!

Mida saame riigina täna teha, et spordiklubid arenema panna ja stabiilsemaks muuta? Just seda – Eesti ettevõtted võiksid saada vabaduse suunata 3% oma käibemaksust spordi- ja kultuuriorganisatsioonidele. Nii näitaksime riigina usaldust oma ettevõtete vastu ning seeläbi võiksime saada spordiklubid ja kultuuriseltsid stabiilselt arenema.

Nii tekib ka spordi ja kultuuri edendajatel huvi tutvustada oma tegevust ettevõtjatele, innustamaks neid suunama vahendeid oma ühingule. Sellel on omakorda on kasulik tulemus, sest nii luuakse kontakt ühingu ja ettevõtja vahel. Usutavasti viib see viljakale koostööle ka tulevikus. Seega annab pakutud idee ergutava müksu sponsorsuhetele tekkele.

Kui Eesti riigis on majanduse edasiviivaks jõuks ettevõtted, siis spordis on selleks jõuks just arenemisvõimelised spordiklubid, mis värbavad maast madalast uusi sportimishuvilisi ning kasvatavad lõpuks ka olümpiavõitjaid. Mida tugevamad on spordiklubid, seda paremaid tulemusi saame spordivõistlustelt oodata, seda paremini suudavad klubid oma treenereid tasustada, seda väiksem on tulevikus koormus lapsevanematele, kes täna tegelikult kõik kulud kinni maksvad. Samal moel on lapsevanematele valusalt kallis jõngermannide kultuuriline harimine. Puhuti on see maksmine muutunud juba üle jõu käivaks. Veel viie aasta eest oli ühe Tallinna noortemaja klaverihuvilise jõngermanni taks 40 eurot kuus ja ega vabu kohti polnudki. Praegu on hind ligi 70 eurot tunni eest ja … vabu kohti nii palju kui kulub. 90 miljonit eurot on aga võimas tugi, mille abil spordiklubid kui ka kultuurimajad saavad oma tasu talutava hoida.

Kas see idee võiks olla üks lahendustest? Minu silmis on see igatahes jumekas idee, mis aitab spordi ja kultuuri arengule kaasa. Öelda kohe, et see ei ole teostatav, oleks vale. Kõik on võimalik!

Mõned rehkenduslikud näited aitavad siinkohal kindlasti seda ideed paremini mõista.

Tänasel päeval on Eesti riigi käibemaksu laekumine ligi kolm miljardit eurot (2021. aastal 2,88 miljardit). 3% kolmest miljardist on 90 miljonit eurot kui kõik tarbimismaksu ehk käibemaksu maksvad ettevõtted rehkendusse kaasata. Reaalses elus see üleöö nii ei juhtuks, kuna kõik ettevõtted kohe seda võimalust ei kasutaks. See aga tagabki aastate pikkuse kasvupotentsiaali spordi ja kultuuri rahastamisele, kus riik on loonud võimaluse kasvamiseks, mitte ei külvaks raha niisama.