Lugu ilmus Delfis 2019 veebruar
Elame huvitaval ajal, mil üheskoos saab suuri asju valmis teha. Vaid ühine tunnetus peab küps olema ning tundub, et päris mitme idee jaoks see ongi nüüd küpseks saanud.
Pakun välja ühe suuna kogu riigi jaoks, mis toob meile raha, kosutab taristut – maanteedest veevärgini; edendab teadust ja selle kõrval loob Eestile veel ühe teemaviite (või moekalt hastagi): Eesti kui Euroopa konverentsiturismi keskus!
Loomulikult annan endale aru, et uued ideed lastakse iidse kombe kohaselt sõelapõhjaks koos idee autoriga. Õnneks ei ole ma idee ainuke autor – meid on mitmeid sellega tegelemas. Elu on ka näidanud, et õiged ideed viiakse meil lõpuks ellu, vaid selle ühise tunnetuse küpsemisele võib natuke aega kuluda. Küllap mäletatakse aega, mil tasuta lasteaiakohtade idee paistis väikese seltskonna isikliku mure lahendamisena riigi vahendite arvelt. Aga täna? Üle-Eestiline tasuta lasteaedade võrk saab tegelikkuseks, olgu siis pärast valimisi loodava valitsuskoalitsiooni nägu milline tahes. Sest mitte aeg pole selleks küps, vaid me ise oleme selle idee elluviimiseks piisavalt targaks saanud. Tasuta lasteaedade loomine on nüüd peaaegu kõigi erakondade programmides. See on võimas ning au ja tänu selle idee kunagistele autoritele!
Eestist konverentsiturismi keskuse loomiseks on meil aga praegugi usaldusväärne toetuspunkt, millelt astuda esimesed sammud. Tallinnasse planeeritav linnahall kätkeb juba ideena kõike vajalikku, millega konverentsituriste Eestisse meelitada. Simsoni Kadri on ränka vaeva näinud Pärnu heaks. Pärnu ettevõtjad on omalt poolt suutnud luua ülimõnusa spaade-hotellide võrgustiku ja näidanud end nutikate turundajatena. Sellepärast võimegi praegu kõneleda Pärnust, kui Eesti konverentsipealinnast.
Kui Tallinn on rafineeritud ja Pärnu mõneti hedonistlik, siis Narva on jõuline. Pole kahtlustki, et narvakad suudavad rajada raputavalt põneva keskkonna mistahes eluala seminaridele ja konverentsidele. Neid linnu, mis vajavad ühekordseid investeeringuid riigilt, et saada oma piirkonna tõmbekeskuseks on muidugi veel. Paraku on nende seas minu kodulinn Tartu, mis täna näib tukkuvat ja jumalikku sädet ootavat. Kahjuks närvutab selline uinuv olek ka keskuse lähiümbrust, sest tõmbekeskuse ümbruse areng sõltub suuresti sellestsamast keskusest.
Seetõttu tuleb riigil võtta selge suund Eestist Euroopa konverentsikeskuse loomisele, või miks ka mitte – kogu riigist idapoolkera tähtsaima konverentsikeskuse loomisele.
Idee kriitikutel on tuhat korda õigus, kui nad osutavad näpuga meie Eesti ühendusteedele maailmaga ja teedele Eestis endas. Õnneks on siingi ravim käepärast – konarlikke ühendusi aitab siluda just selle sama idee teostumiseks tehtav töö! Luues erinevate elualade inimestele põhjuse, mis nad Eestisse konverentsidele ja seminaridele toob, survestab see samal ajal riiki tegelema kogu taristuga, milles ühendusteed on omakorda taristu tähtsamaid osad.
Konverentside Meka loomisele sihitud tegutsemine aitab välismaise kapitali abil doteerida meie transporti, sealhulgas lennundust, sest kuidagi peavad inimesed siia saama.
Usun kindlalt, et praegu ulmena kostuv mõte Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Narva seotusest välismaiste lennujaamadega muutub argipäiseks tegelikkuseks pigem varem kui hiljem. Riiklikku tuge on vaid vaja ja see tekib kogukonna survel.
Kogu idee rakendamine tähendab hulka rahamahukaid ettevõtmisi?Kindlasti! Raha saabub aga koos nende samade konverentside, messide, seminaride ja startup-päevadega, sest neid külastavad inimesed, kellel on vaja kulutada. Konverentsile saabunud teadlase kulutuste üldsumma ületab ilmselt läbuturisti kulutusi ja mis kõige võluvam – teadlase kulutuste nimestik on kindlasti kirevam.
Isegi kui läbuturist sooviks, ei lasta teda juba oma teisel külastuspäeval Ahha-keskusse ega Vanemuise teatrisse ja muuseumid ei mahu tema perimeetrisse nii ehk naa. Mistahes eriala tipp-spetsialistidelt võib oodata, et nad külastavad konverentsisaalide kõrval aga nii üht, teist kui ka kolmandat näiteks toodud paika. Nad ööbivad enamasti kaks ööd ja aseme otsivad nad peaaegu 100protsendiliselt keskmise või kõrgema hinnaklassi hotellist. Tõsi, konverentside külastajadki võivad teinekord üpris ülemeelikuks minna, kuid see jääb alati kohalike taluvuse piiridesse.
Asudes ühiselt toimetama, saab konverentsikeskuse ideest impulss, mis virgutab meie linnad tõmbekeskusteks selle väljendi parimas mõttes. Tuues idee valitsuse lauale, saavad omavalitsused kindlustunde, et nad ei ole üksi.
Tuues idee ka kõige väiksemasse kogukonda, anname iseendile võimaluse midagi tõesti tulusat ise ära teha.
EKRE ööune pärast muretsedes kinnitan, et konverentsituristid panevad pärast ürituse lõppu hõlmad vöö vahele ja lahkuvad. Elamisluba ei jää neist keegi taotlema.