Lugu ilmus Tartu Postimehes 2019 veebruar
Hea, et keegi – antud juhul siis Enriko Talvistu – on võtnud vaevaks Tartu arengu teemal avalikult kaasa mõelda ja arutleda (Tartu Postimees, 25. jaanuar). Ka vastu väita. See on oluline, sest ainult niimoodi väideldes tekib lootus, et Tartu linn areneb ning saame parema tulemuse ka Raadi piirkonnale.
Kaitsevägi ei pea olema keset linna
Talvistu väidab, et kaitseväe jäämine Raadile tagab meile julgeoleku. Ma pole kaitseekspert, kuid sõjameeste paiknemine kesklinnas (Raekoja platsist Raadi sõjaväeosani on üks kilomeeter) või siis neli kilomeetrit kesklinnast eemal (võimalik asukoht Tähtveres) ei muuda minu arvates julgeoleku osas palju.
Pigem tagab parema julgeoleku kaitseväe võimalikult maksimaalne areng, sh laienemine võimalikule uuele asukohale vastavalt nende soovidele ning arvestades ka tulevikuperspektiivi. Täna on peamiseks probleemiks kaitseväe mahtumine Raadile ning ka sobivus. Tahame või mitte, aga selge on, et kaitseväe objektide paiknemine Raadil pidurdab oluliselt selle piirkonna – ja tegelikult kogu linna – arengut. Keegi lihtsalt ei taha seda avalikult tunnistada.
Valimisliidu Tartu Eest aktiivsel utsitamisel kavandatav Raadi piirkonna töögrupp peaks just niisugused julged ülesanded endale võtma. Mõeldes Raadi piirkonnale kui tervikule, tuleks edasine areng pakkuda ka kaitseväele (Kaitseministeeriumile), et just kaitsevägi mõne aasta pärast uuesti ruumipuuduse probleemide kätte ei satuks. Täna tehtud otsustega peaksime palju täpsemalt nägema ette tulevikku.
Aga tõesti, Raadi terviklik nägemine ei puuduta mitte ainult kaitseväge. Kui juurde arvata veel “favela” ja pilpaküla piirkonnad (Talvistu väljendid), siis teeks see kokku juba üle 70 hektari maad kesklinna vahetus läheduses. Missugune potentsiaal! Aga vaid siis, kui oleme julged, targad ja tulevikku vaatavad.
Arhitektuur on oluline
Arhitektuurile tähelepanu juhtimine võiks olla üks märgilisemaid selles arutelus – missugune meie linn, ja konkreetselt Raadi piirkond, tulevikus välja nägema hakkab. Paraku läheb kogu Talvistu energia Arena kontseptsiooni halvustavalt “plekist halliks” nimetamisele. Kunstimehelt seda ei oodanuks.
Oleme alati rõhutanud arhitektuuri osatähtsust selle piirkonna arendamisel kuni rahvusvaheliste arhitektuurikonkurssideni välja. Meenutuseks – Arena Tartu ja perekeskuse eskiislahendused on teinud ühed Eesti parimad arhitektuuribürood Salto ja Kuu.
Plekist on ehitatud üks teine hoone Tartus, mis asub aadressil Ujula 4 ning mida on mõnede poolt – ka Talvistu ei julge suuremalt mõelda – peetud meie linnale kõlbulikuks esindushalliks, kus saaks kõik vajalikud üritused ära peetud. Mina nii ei arva.
Arvan, et Tartu väärib juba ammu linnahalli koos perekeskusega, kus oleks võimalik korraldada erinevat laadi üritusi. Just nimelt erinevaid üritusi, mitte minu varasemast elukutsest tingituna paljude arvates ainult korvpallivõistlusi. Ka seda on meie valimisliit algusest peale rääkinud ja kogu see info on valimisliidu kodulehel kõigile kättesaadav. Sellega tutvumisel jääksid mitmed väärväited ehk välja ütlemata.
Tartu oma linnahall
Peatuks veelkord ka Ujula 4 majal. On tänuväärne, et ülikool oma spordihoonele laienduse tegi. See on juba toonud ja toob Tartusse uusi üritusi (Eesti Laul, Startupday laienemine, Rahvusülikool 100 jne). See tõestab tegelikult just seda, millest oleme rääkinud: suurüritusi tuleks Tartusse küll, kui meil oleks koht, kus neid läbi viia.
Ülikooli spordihoone aga ei ole pikas plaanis mõeldud sellisteks üritusteks, kuna tegemist on eelkõige ikkagi õppe-ja spordikeskusega. Juba nende esimeste suurüritustega on saanud selgeks, et pikas plaanis see ei toimi. Kannatab nii üliõpilaste õppetöö kui ka treeninggruppide tegevus, sest kõik peavad suurürituste ajal mitmeks päevaks (või isegi nädalaks) endale linnas mujal ajutise tegevuskoha leidma.
Vaevalt, et lapsevanemad sellega rahul on, et edaspidi peabki lapsi aeg-ajalt mujale treeningutele viima, sest ülikooli spordihoones tegevus nii ebakindel on. Kui suurürituste hulk kasvab – mis on väga hea –, kasvab ka kodusaalita laste hulk, kes linna peale laiali suunatakse. Lahenduse pakub meie oma linnahall, kuhu Sting või jäähokiturniir juba järjekorras on, ilma et tudengid ja lapsed oma majast välja kupatataks. Kas Talvistu saab sellest aru?
Linn või erakapital
Miks peaks linn ise linnahalli ehitama, mitte erasektor? Rõhutagem veelkord, et valimisliidu Tartu Eest meeskond on Arena ning Euroopa moodsaima perekeskuse kontseptsiooni finantseerimismudelis alati panustanud linna (halli omanik) ja riigi ühekordsele investeeringule, et edasine majandamine oleks muretu. Kindlasti on projekti kaasatud ka erasektor, kuid see saab toimida vaid linna initsiatiivil ja vedamisel. Linnahalli edasine majandamine peab toimuma juba ilma linnaeelarvet koormamata.
Miks linn? See on eelkõige Tartu linna ja Lõuna-Eesti võimalus –võimalus muutuda tõeliseks tõmbekeskuseks. Erasektori esmane ülesanne ei ole elavdada piirkonna elu ega luua potentsiaali uuteks töökohtadeks, erasektori ülesanne ei ole parandada transpordiühendusi, et teiste linnade kodanikud saaksid mugavalt Tartusse tulla. Kõik need on just linna esmased ülesanded. Nende ülesannete täitmiseks on meil aga vaja mõelda ja debateerida teistmoodi kui seni, mõelda nendele tegevustele ja objektidele, mis aitaksid rahvast Tartusse meelitada ning linnakassasse lisatulu teenida.
Võtame ühe näite. Kas Startupday üritus on Tartule vajalik? Kas selle ürituse kaudu tuleb Tartusse uusi külalisi? Kas me turundame Tartut läbi STARTUpday? Kas piirkonda tuleb lisaraha? Kas taksojuhid tegid kolm kuni viis korda rohkem sõite Startupday ürituse ajal kui tavaliselt? Vastus neile küsimustele on selge: jah!
Sarnaseid üritusi on tulevikus võimalik korraldada erinevates valdkondades, kuid neile üritusele on Tartus oma “kodu” vaja.
Hea tänapäevane linna osalusega ürituskeskuse lugu on meie lähedalt võtta, see on Stockholm. Sarnases olukorras, kui oli vaja otsustada, kas ja kuidas linnahalli raha investeerida, otsustas Stockholm oma arena (Globen) investeeringud teha sada protsenti ise, kaasates erasektori projekti partnerina.
Täna on Stockholm Euroopa kiiremini arenev linn, kus kümnest inimesest, kes mõne suurürituse pärast linna tuleb, kuus jätab sinna keskmiselt 240 eurot. Inimesi aga käib suurüritustel tuhandetes.
Kui mõni aasta tagasi küsisin Stockholmi Globeni meeskonnalt, mis oli kõige keerulisem seda protsessi käivitades, oli vastus kiire: “kümme aastat üritasime poliitikutele selgeks teha, miks linn peaks investeerima ise linnahalli ehitusse.” Täna on rahul nii linnavõim kui ka linlased, sest nende linnas toimub mitmeid maailma tasemel üritusi. Selles, et Tartus saab korraldada maailma tasemel üritusi, me enam kahtlema ei pea – Metallica tuleb suvel Tartusse.
Riigi roll ja katuseraha
Siiski ei suuda Eesti kohalikud omavalitsused suure tõenäosusega teha üksi selliseid investeeringuid, nagu nõuab Arena ja perekeskus Tartus. Seda ei suuda isegi nii tugev linn nagu seda on Tartu. Kui me aga riigina soovime, et konkurentsivõimeline elu oleks võimalik ka väljaspool Tallinna, siis on riigipoolsed ühekordsed stimuleerivad investeeringud tõmbekeskustesse hädavajalikud. See võimalus on täiesti reaalne, sest see raha on tegelikult olemas! Meil tuleb Tartus ühiselt teha tööd ja põhjendada oma investeeringu vajadust.
Eestis on 47 linna. Ühe mõttena võiks Eesti jagada viieks kuni kümneks tõmbekeskusteks: lisaks Tallinnale veel Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Kärdla, Viljandi, Võru, Paide, Otepää …
Igal neist tõmbekeskusest tuleks mõelda oma ideele ehk mis on see, mis just nende piirkonnale oleks edasiseks arenguks kõige olulisem riigipoolne investeering. Just nimelt investeering, mis tulevikus piirkonna elu paremaks muudaks, annaks piirkonnale arengutõuke.
Eelmisel aastal jagati katuserahasid – vabandage väljenduse eest –, pudistades laiali 33 miljonit eurot. Kui võtaksime riigina igal aastal ette ühe linna kui võimaliku tõmbekeskuse ning investeerime sinna needsamad 33 miljonit eurot, oleme kümne aastaga katnud päris suure osa Eestist ning teinud olulise sammu edasi ülejäänud Eesti linnade konkurentsivõime tõstmisel võrreldes Tallinnaga. Või siis ka Läti või Leeduga. See oleks juba regionaalpoliitiline mõtlemine.
Vaat kuhu Tartu asjade üle arutlemine võib välja viia …
Sügisel kutsusime kõiki avalikule debatile Tartu majanduselu elavdamise üle. Kuhu aga on jäänud sotside, Isamaa, Reformierakonna, Keskerakonna, EKRE ja valimisliidu Tartu Heaks mõtted Tartu majanduse hoogustamiseks? Kas neid tõesti polegi!?