Lugu ilmus Tartu Postimehes 2019 november
Mõni aeg tagasi käisid linnaametnikud volikogu Reformierakonna ja Tartu Eest fraktsioonis tutvustamas linna uut eelarvet. Räägiti kuludest ja tehtavatest töödest: milliseid sildasid peaks renoveerima, milliseid koole remonditakse … Kõik väga olulised teemad.
Kui aga jutt läks linna võimalike tulude peale, jäi saal mingil põhjusel väga vaikseks. Õhku ei visatud ühtegi ideed, kuidas suurendada Tartu tulusid, missugused võiksid olla uued tuluallikad, et ka tulevikus saaks teha vajalikke investeeringuid.
Siit ka meie valimisliidu Tartu Eest kutse laiemale debatile: millised võiksid olla ideed, mis aitaksid viia Tartu linnaeelarve tulevikus stabiilsele kasvule?
Vaevalt et meid kuidagi aitab kurb tõdemus, et Tartu tulevik on tume. Meid aitavad ikka ideed, mida ajudelinn Tartu peaks kindlasti suutma välja pakkuda. Kui hiljutine tselluloositehase saaga haaras jõuliselt kaasa kogukonna ja ka paljud teadlased, siis arutelu Tartu majandamise tuleviku üle võiks samuti meid kõiki ideid õhku viskama panna.
Teadupärast paneb suurima osa linnakassasse iga-aastaselt Tartu maksumaksja (69,3 miljonit eurot), nii et kõige loogilisem järeldus on: vaja on saada juurde uusi maksumaksjaid.
Selle probleemiga on Tartu üritanud ka tegeleda – eks meile kõigile tule meelde need kampaaniad, mis suuremal või vähemal määral vaimukalt kutsuvad tartlaseks registreerima –, kuid suurt edu pole saavutatud. Ikka kipub Tartu elanike arv 100 000 alla jääma. Ka pole Tartu suutnud ennast maksma panna sellise tõmbekeskusena, nagu Tallinn. Ka teised Eesti suuremad linnad (Pärnu, Narva) tegutsevad, et olla märgatavamad. Tartu on selles protsessis pigem pealtvaataja rollis käies mööda turvalisi sissetallatud radu.
Üks põhjustest, miks Tartu Eest liikumine kokku tuli, ning valimisliiduna ka kohalikele valimistele läks, oligi see – kuidas saada Tartusse juurde uusi linnakodanikke ja seega ka uut maksutulu. Aga see ei olnud ega ole ainus idee, mis meil välja pakkuda on. Pakume debatile välja kolm suunda.
Esiteks, üliõpilased. Igal aastal tulevad Tartusse uued tudengid, kes võiksid peale õpinguid siia elama jääda, ning seeläbi saada uuteks maksumaksjateks. Viimase üle-eestilise vilistlasuuringu (2017) järgi lahkub Tartust peale ülikooli lõpetamist üle 70 protsendi lõpetajatest. Peamise põhjusena nimetatakse kõrgetasemelise erialase töö puudumist. Seetõttu peaks olema Tartu üheks peamiseks suunaks mitmekülgsete töö- (ka ka meelelahutusvõimaluste) arendamine.
Igal aastal astub Tartu ülikooli üle 4000 noore (lisaks veel teised Tartu kõrg- ja kutsekoolid), seega tuleb just tudengitega teha sihipärast tööd ning viia nendeni mõte, et Tartu võiks olla nende elukoht peale kooli lõpetamist. Teada on, et hetkel kaardistab ülikool omapoolseid võimalusi, kuidas parandada kommunikatsiooni: et suhe üliõpilase, linna ning ülikooli vahel oleks personaalsem kui seni. Niimoodi tegutsedes saaksime jõuda sinnani, et 100 000-lise linna mälestusmärk Emajõe kaldal muutuks mälestusest igapäevaseks (tudengite teemal arutleb pikemalt järgmises arvamusloos meie valimisliidu liige, linnavolinik Hannes Klaas).
Teine suund on luua Tartusse midagi suurt ja põnevat, mis pakuks kohalikele aastaringselt võimalust nautida maailmaklassist kultuuri- ja spordiüritusi, ning tooks inimesi põhjusega maailmast Tartusse. Jah, see oleks Euroopa moodsaim perekeskus ja Arena Tartu.
Niisugune keskus ja seal pidevalt toimuvad üritused tooksid Tartusse inimesi väljastpoolt. Inimesi, kes elavdavad läbi kohapealse tarbimise meie kohalikku majandust. Seeläbi saaks linn kaudselt ka suuremat maksutulu. Suurem maksutulu võimaldab linna muuta atraktiivsemaks ning meelitada siia ettevõtjaid, kelle kaudu tekiks juurde ka kõrgetasemelisi töökohti. Just neid, mille puudumist siit lahkuvad ülikoolilõpetajad kurdavad. Et see suund saaks toimida, on vaja sobilikku aastaringset keskust ja tahet midagi ära teha.
Sel suvel saab Tartu vaat et esmakordselt mõõtu võtta maailmaga – siia tuleb kontserti andma maailmakuulus Metallica. Tekib võimalus näidata, et Tartu on koht, kus toimub midagi põnevat, tulge külla!
Kui kontserdil möllavad 60 000 inimest (kellest 20 000 oodatakse siia väljastpoolt Eestit), siis võib arvata, et üheaegselt lendavad sotsiaalmeediasse sõnumid a la #metallica #tartu #super #happy #summerintartu #lovethatcity #amaizingfood #warmestpeople #traveltartu #smallsmartglobal … Just nii peaks töötama iseeneseslik reklaam, mille paljud Euroopa linnad on ka ära jaganud. Stockholmi Arenal 2014. aastal olnud Avicii kontserdil laaditi õhtu jooksul sotsiaalmeediasse neli korda rohkem sõnumeid kui terves Stockholmis kokku – rahvusvaheline 40 000-line auditoorium tegi linnale tasuta reklaami üle maailma.
Parimat turunduskampaaniat, kui just sellise kaliibriga üritused, pole ühele linnale olemas. Niisugused üritused aga võiksid Tartus toimuda pidevalt ja aastaringselt. Ei pea olema suur asjatundja, et aru saada, mida niisugused üritused Tartule ka majanduslikult tähendavad. Kuuldavasti broneeriti Metallica kontserdi ajaks kõik Tartu hotellid ühe päevaga!
2016. aasta aprillis, kui Tartu linn korraldas Arena Tartu üle ajurünnakuid ja ümarlauda, õnnestus Meelis Pastakul laua taha meelitada ka Eva Palm, suvise Metallica kontserdi peakorraldaja, kes jagas oma väärt mõtteid ja kogemusi. Arena Tartu vajalikkusest rääkis Palm toona nii:
“Kui oleme tahtnud bände Tartusse tuua, pole see paraku õnnestunud, kuna Vanemuise saal on väike ning pidevalt hõivatud, ehk siis tegemist on väga selgelt piiratud võimalustest tingitud olukorraga. Arena Tartu annaks võimaluse siia tuua erinevaid ning mitmekesiseid üritusi. Kui suur see multihall peaks olema, see sõltub juba sellest, millega opereerida, ning mis oleks kasumlik. Multihalli puhul, kus oleks vaid 2000-3000 istekohta, põrkume samade asjade vastu, mis tänagi – seal ei saa midagi väga teha. See peaks olema mitmeotstarbeline hall – spordiüritused, kontserdid, messid, konverentsid, korporatiivüritused jne. Mina ei näe Tartu ja Lõuna-Eesti turgu nii pessimistlikult, nagu seda mainiti halli tasuvusanalüüsides. Pessimismiga kaugele ei jõua, maailmas on palju uut ja huvitavat vaatamis- ning kuulamisväärset ja kui sellest imeväike osagi Tartusse jõuab, annab see ülikoolilinna (majandus) elule uut jõudu juurde, toob killukese teistest kultuuridest koju kätte. Ka ei karda ma väga Tartusse tulemisvõimaluste pärast. Näitena: Kaunas, kus asub mitmeid erinevaid kultuuri- ja spordisündmuste tarvis ehitatud hooneid, asub Vilniusest 100 kilomeetri kaugusel, kuid see ei sega absoluutselt suurürituste korraldamist. Rongid ja bussid sõidavad ning lennujaam on seal samasugune – mitte midagi ei jää sellepärast tegemata.“
Nii võib öelda, et Metallica koos Live Nationiga avavad Tartus ja Raadil (kus juulis kontsert toimub) uue ajastu, võtkem sellest siis maksimum! Või siiski ainult miinimum?
Nimelt on hetkel Tartu linnal ja kaitseministeeriumil just Raadil käsil mõlemaid osapooli motiveeriv kolimistehing, milles sõjaväele otsitakse mujal linna lähedal suuremat maa-ala, et linn saaks asuda tulevikus Raadit terviklikult arendama ja välja ehitama (pikemalt kirjutab sellest teemast hiljem ajakirjanik ja meie valimisliidu liige Vahur Kalmre).
See olekski meie kolmas suund – väärindada linna maad, reinvesteerida saadud tulu samasse piirkonda. Pikalt ette valmistatud kolimistegevus Raadil just sellele alguse paneks – linn saaks endale maa, mille müügist saadud tulu reinvesteeritakse sinna piirkonda kavandatavasse multihalli ja perekeskusesse. Skandinaavia näitel tõusis peale linnahalli asukoha määramist ja ehitust ümberkaudse maa hind viie aastaga kaks kuni kolm korda.
Kahjuks tuleb öelda, et võimalus kolida kaitsevägi sobivamale kohale on viimasel ajal teel valesse suunda. Linna arengut mõjutavad olulised otsused võidakse jätta tegemata, olgu põhjuseks bürokraatia, saamatus või kartus (ühtegi puud ei või maha võtta jne). Oluline on, et linnajuhtidel ja kaitseministeeriumi otsustajatel jätkuks kainet mõistust teha otsuseid, mis linna arengut soosivad. Mitte vastupidi, kus sõjaväe mittekolimisega tekib meil Tartus suletud piirkond asukohaga ühe kilomeetri kaugusel Raekoja platsist. See ei tule linna arengule kuidagi kasuks.
Need on meie kolm suunda ja ideed, millele ootame kaasamõtlemist, oponeerivaid või toetavaid seisukohti. Kas välisturistide meelitamine Tartusse, töö tudengitega ning oma linna maa väärindamine võiksid aidata kaasa Tartu majanduse elavnemisele? Mis oleksid need suunad, mida veel edasi arendada, et Tartul tulevikuski hästi läheks ja et meie linn ei hääbuks?
Loomulikult on neid suundi veel. Tööstus, jah. Uute töökohtade tekkimine, jah. Aga konkreetselt – millised oleksid need sammud lisaks Tartu Eest meeskonna väljapakutule, mis Tartu majanduse kasvama paneks?
#metallica #tartu #super #happy #action #summerintartu #lovethatcity #amaizingfood #warmestpeople #traveltartu #smallsmartglobal