Lugu ilmus Tartu Postimehes 2019 jaanuar

Raadi linnaosa võimalikule võimsale arengule paneb sõjaväe jäämine sinna paraja pitseri. Kas ja kuidas sellest hoolimata teha sellest piirkonnast tänapäevane linnaosa, sõltub nüüd palju Tartu linnavalitsusest ja võimul olevast Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonist.

Esimese väikese sammu on nad nüüdseks teinud – lubatud on kokku kutsuda töögrupp Raadi piirkonna arenduskava väljatöötamiseks. Sõjaväeosa jäämine Raadile lihtsalt sunnib meid otsustavalt tegutsema, et linn ei kaotaks veelgi oma vara ega takerduks linna(osa) arengupotentsiaal.

Olen endise Raadi sõjaväelinnaku arengut pea viis aastat jälginud ja selle pärast muret tundunud. Seega julgen linnavalitsusele soovitada mõnda esmavajalikku tegevust parima tulemuse saavutamiseks.

Juba rohkem kui kaks aasta tagasi, aastal 2016 avaldasime Tartu Postimehes koos kolleegidega mõtteid Raadi üle (“Vaadakem Raadit kui tervikut, mitte kui kuhilat maatükke”, TPM 6.6.2016), kuid nüüd on ikkagi veel võimalik, et teoks saab halvim variant linnarahvale – linn püüab ilma suuremat plaani omamata järjest linna maatükke lihtsalt maha müüa saamata selle eest maksimaalset võimalikku tulu. Mida muud tähendab linnavalitsuse üksikalgatus – Jänese tn 40 krundi detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine.

Just sellepärast saatsime meie valimisliidu poolt veel vana aasta viimastel päevadel linnavalitsusele ja Reformierakonnale meie ideed Raadi töögrupi tegevuseks, kus üheks esimeseks mõtteks on: seni, kuni töögrupp töötab välja piirkonna arenduskava, ei müü linnavalitsus seal ühtegi eraldi krunti, ega algata ka mõne eraldi krundi detailplaneeringut. Raadi linnaosa tuleks arendada teisiti – terviklikult.

Et Raadi piirkond Tartule – ehk meile kõigile! – kõige sobivamalt ja otstarbekamalt välja arendada, peab selle piirkonna üle arutlemise uuesti tõstma sahtlist välja lauale, seepärast on ka oluline, et töögrupp tuleks kokku hästi kiiresti ja hakkaks tööga kohe pihta. Oluline on ka, et töögruppi kuuluks kindlasti visionääre, kes loovad võimaluse out of box mõtlemiseks, mis koostöös Tartu linnaplaneerijate teadmiste ja oskustega annaks parima koostöötulemuse.

Tuleb küsida uuesti, missugune peaks olema Raadi ehk piirkond südalinnast Eesti Rahva Muuseumini. Üldplaneering määrab ära üldiselt mis, kus ja millise funktsiooniga hooned paiknema hakkavad, aga sellise mastaapse võimaluse juures tuleks linnal tegutseda oma vara suhtes kui õige omanik, nagu kinnisvaraarendaja, vaadates natuke kaugemale kui lihtsalt kiire maa müük.

Milline peaks olema piirkonna arhitektuur, millised on uue taristu ümber õuelahendused, millised funktsioonid maal ja hoonetel, mis tõmbaks piirkonna tervikuna käima? Vajalik on terviklikult kogu ala väärindamine ja seda saab teha lihtsalt. Tuleb teha korralik plaan, kaasata eksperte ning tutvustada plaani linnarahvale (rahvusvaheline arhitektuurikonkurss ja hilisem lahendus alast 3D video näol). Võime kindlad olla, et peale seda on Raadil maa hind juba hoopis teine kui täna.

Valimisliit Tartu Eest on omapoolse panusena Raadi arenguks varasemalt välja pakkunud, et sinna piirkonda tuleks rajada linnahall (Arena Tartu), mis lisaks ERMi-ile piirkonna võimsalt käima tõmbaks. Seda seisukohta kinnitavad ka mitmed näited Euroopast, kus linnahalli rajamisega tõmmati elule arenemata linnaosad. Lisaks võiks kaaluda ka võimaliku kultuurikeskuse liigutamist Raadile, miks mitte ühendada kultuurikeskus hoopis Arena-ja perekesksuse kontseptsiooniga? Sellisel juhul jääksid südalinna alles park ja ka puud, mis tänapäeva ühiskonnas nii valulikeks teemadeks on kujunenud.

Linnahalli asukohta Raadil näeb ette ka tänane linna üldplaneering, kuid meie hinnagul on selles planeeringus linnahalli asukoht vale – otse ERMist üle tee. Ligikaudu 25 meetri kõrgune hoone lihtsalt ei sobi nii lähedale ERMile. Usun, et seda meelt oleks ka enamus arhitekte. Kahjuks pole nende häält Raadi arenemisel, arendamisel ning kujundamisel liigselt kuulda olnud. Miks? On ju tegemist haruldase võimalusega kujundada kesklinnale nii lähedal olevat maa-ala ja anda sellele Tartu nägu, uus ja innovatiivne nägu …

Omapoolse asukohamuudatuse ettepaneku on valimisliit Tartu Eest varasemalt ka üldplaneeringu menetluses teinud, kuid kahjuks jäi see pakutud lahendus toona arvestamata (toona maavanemana tegutsenud Reno Laidre ei näinud linnahalli liigutamise vajaduses siis perspektiivi).

Nüüd uuesti avatud üldplaneering annab selleks uue võimaluse, kaalugem siis seda uuesti ja tõsisemalt. Saatuse tahtel on jälle otsustaja rollis linnaplaneerimise abilinnapea Reno Laidre, usun, et seekord on abilinnapeal põhjust ja tahtmist põhjalikumalt teemasse süveneda.

Seoses üldplaneeringu avamisega ning sõjaväe jäämisega linnaossa on just nüüd õige hetk läbi mõelda kõik võimalikud lahendused Raadil. Linn peab lähtuma Raadil oma nägemusest ja soovidest ning sõjavägi nende järgi kohanduma, mitte vastupidi. On oluline teada täpselt, mida kaitseministeerium sinna planeerib, ning kuidas see mõjutab ümbritsevat.

See on ülioluline faktor, mis määrab ära linna maa väärtuse. On ju ikka vahe, kas mõjualal on lubatud ehitada ühe- või viiekorruselisi maju, kas majade sõjaväe ala poolele on ka aknad lubatud jne.

Suur vahe on ka selles, kas nimetatud piirkonda asub tulevikus elama tuhat või viis tuhat uut tartlast. Teadupärast on ühe maksumaksja keskmine tulumaks ca 1200 eurot aastas, ehk vahe on, kas linn saab aastas 1,2 miljonit või kuus miljonit eurot tulumaksu sellelt alalt.

Tulevikust ka. Perspektiiviga ca 15 aastat võib eeldada, et sõjaväel jääb Raadil niikuinii kitsaks. Kas ei oleks targem siiski teha juba täna selle otsuse juures (sõjavägi jätta Raadile) vaheaasta ja üritada ikkagi sõjaväe objekte liigutada kuhugi, kuhu see ka tulevikus ära mahub ja mis neile endale paremini sobiks. Kuulu järgi ei ole tegelikult ka sõjavägi ise sada protsenti rahul hetke lahendusega, just mahtuvust ning tulevikuperspektiivi silmas pidades.

Kui kunagi tulevikus toimub ikkagi sõjaväe objektide liikumine Raadilt ja linnast välja, mis saab siis lähiaastatel betooni valatavatest sõjaväehoonetest, mis valmivad ilma arhitektuurse konkursita ning jäävad paiknema ühe kilomeetri kaugusele raekojast? Tundub nagu elaksime teist korda läbi sõjaväe dessanti Tartusse, seekord küll õnneks omade dessanti.

Raadi piirkonna arenduskava välja töötama hakkaval töögrupil on palju pähkleid pureda, aga kõige viletsam oleks see, kui me midagi ei tee. Midagi ei muuda. Meie valimisliit sellega ei lepi. Meie tartlastena sellega ei lepi.