Lugu ilmus Tartu Postimehes 2018 aprill
Pigem on see vana ja armas Tartu slogan täna juba tühi sõnakõlks, kui reaalsest sisust pakatav tugev sõnum meile endile, kuid veel vähem teistele, kes meil külla tulevad.
Head mõtted? Millised on olnud Tartu viimased suuremad ideed või ambitsioonid, mille poole ühiselt! Püüeldud? Seni minu volikogus oldud aja kaks kõige enim intriigi tekitanud teemat on olnud puiduväärindamise arutelule “Ei” ütlemine (tsellulooistehas) ning koerte ja kasside kiibistamine, tõsiselt?
Esimene teema on arusaadavalt ka tegelikkuses väga suur ja ambitsioonikas, mis vajaks spetsialistede ja ka meie kõigi ühist ning kainet arutelu, analüüsi ning dialoogi. Teine teema, koerte teema, no maie tea…
“Dialoogiga” (loe monoloogiga) suutsime suurepäraselt hakkama saada, andisme ühiselt ettevõtlusele selge sõnumi ja signaali, me taha ettevõtjaid Tartusse! Suutsime ülikoolilinnana (teadus ja uuringud!) ühiselt tegutsedes öelda selge “EI” esimesele mastaapsele võimalikule võimalusele, kaalumata korrakski sama tõsiselt ettevõtluse positiivseid võimalusi ning mõjusid, ehk reaalset elu mis seda Eesti elukest siin püsti hoiab.
Ka autor ütles volikogus selge “EI”, seda küll eriplaneeringule ja planeerimisprotsessile, mida riik on kaasamtault alustanud. Pean tunnitstama, et see volikogu istung oli äärmiselt huvitav ning silmiavav arutelu, kus teadlaste huvitavad faktid ning ettepanekud võiksidki olla taoliste protsessi esimesteks etappideks, mitte viimasteks. Laseks ka järgmistel kordadel rohekm teadlasi ja ettevõtjaid eelnevalt argumneteerima, debateerima ning üritaks ise kuulata, mitte nagu volikogus viimastel nimutitel enne hääletust lõpus piinlikult välja kukkus, poliitikat teha.
Ma kaldun arvama, et enamus” EI” ütlejaid on kõrgharitud, töötavad suure tõenäosusega Tartu linna, Ülikooli või riigi teenistuses (47 % Tartu tööjõust saab palka eelpool mainitud asutusetsest), ehk pole ettevõtjad, palk tuleb kontole üle igal kuul minuti täpsusega, isegi masu ajal tuleb, võib-olla 10 % küll vähem aga tuleb, ikka minuti täpsusega!
Ehk mida ma soovin öelda on, et me elame “Heade mõtete linnas” liiga head elu, elame mugavustsoonis ning me ei oska suurelt mõelda ning vastavalt sellele ka tegutseda. Kardame muutusi, kardame ühiselt pingutada ning riskida. See kõik moodustab kokku ühe seisva ja haisva! veekogu, Sarnane tunne on mul meeles sporditegemise aegadest, kui mingi kooslus jäi liiga kauaks kokku ning tekkis mugavustsoon. Õnneks elu mingil hetkel teeb korrektuure ning sunnib meid uuesti pingutama ja edasi liikuma, nii võiks ka Tartu Ülikoolilinnana mõelda raamidest välja ja olla esmalt uute võimaluste kuulajaks ning tulevikus elluviiaks, mitte “Ei” ütlejaks.
Heade mõtete linn? Ilus lause, ausalt mulle ka meeldib, kuid ausalt öeldes, ei taba ma seda sisu enam hetkel, et mis need “head mõtted” on?
Äkki julgeks kaaluda korra slogani muutust? Ei tea, ei julge, milleks, lolliks läinud…
Tuleviku Tartu.
Tartu on küll väike aga tark ning läbi selle tarkuse saakisme me olla ka globaalsed.
Tartu – small, smart but global
Kaalume? Ei