23. mail läks Tallinnas põlema ohtlike jäätmete keskus, töid juhtinud päästeameti korrapidaja ütles, et tema teist nii massiivset põlengut ei mäleta. Taevasse tõusnud ja linna enda alla matnud süsimust suitsusammas oli nii võimas, et seda märkasid inimesed isegi 40 kilomeetrit eemal asuvas Kose vallas. Selle loo kirjutamise ajaks olid kustutustööd kestnud kaks päeva, lisaks Tallinna päästekomandodele tulid päästeautod appi kogu Eestist, sealhulgas ka Tartust.

Seda, kuidas oli ohutusreegleid järgitud Tallinnas põlema lahvatanud jäätmejaamas, selgitab kriminaalmenetlus. Igal juhul näitab see õnnetus, mis võib ohustada ka tartlasi. Tartusse planeerib sama ettevõte veelgi suurema käitlusvõimsusega ohtlike jäätmete põletustehast, tänasega võrreldes lausa 7,5 korda suuremat.

Olen sellel teemal varemgi kirjutanud ja mulle ei anna endiselt rahu, miks andis Tartulinnavalitsus ilma korraliku arutelu ja diskussioonita linnarahvaga firmale Epler & Lorenz uue ohtlike jäätmete põletustehase ehitusloa välja ilma, et oleks läbi viidud põhjalik eriplaneering. Mitte üheski kehtivas planeeringus ei ole sellise tehase rajamise ega sellega kaasnevate mõjude ja riskidega arvestatud.

Olulise ruumilise mõjuga ehitiste puhul tehtava eriplaneeringu vajadus seisneb selles, et lisaks väga põhjalikule mõju ja riskide analüüsile läheduses elavatele inimestele, loodus- ja elukeskkonnale kaalutakse ära ka võimalikud alternatiivid.

Teisisõnu, linnavalitsejate poolt algatamata jäetud eriplaneering oleks hinnanud ära, kas ja mis põhjusel on kolme kilomeetri kaugusel Tartu kesklinnast just see parim koht ehitada Eesti suurim ohtlike jäätmete põletustehas.

Kui Tallinna jäätmejaam oli vaid sorteerimiskeskus ja ladu, siis Tartus oleks see põletustehas, sorteerimiskeskus ja ladu. Põletustehas aga on veelgi suurema riski ja keskkonnamõjuga objekt. Näiteks on keskkonnalubades määratud mahud niisugused: Tallinna territooriumil on lubatud käidelda aasta jooksul maksimaalselt 28 000 tonni ohtlike jäätmeid, Tartu uus luba on aga mõeldud 70 000 tonnile. On enam kui selge, et ilma põhjaliku eriplaneeringuta sellist objekti ei tohiks tulla.

Tartu linnavalitsuse vastus eriplaneeringu algatamise ettepanekule oli alati sama, et Ravila tänaval on juba 20 aastat ohtlikke jäätmeid käideldud ja eriplaneeringut pole vaja.

Aeg muutub, keskkonnateadlikkus ja normatiivid muutuvad, linn laieneb. Seal, kus kunagi asus tühermaa, on täna ümberringi tööstushooned ja elumajad. Ohtlike jäätmete põletustehase ja teiste olulise ruumilise mõjuga ehitiste rajamise lubasid ei saa anda mingi ajaloolise mälestuse pealt, vaid tuleb hinnata tänast olukorda. Kui linn on laienenud, siis tuleb uut tehast rajades kaaluda ka alternatiive, et tagada sealsete elanike ja lähedal asuvate ettevõtete ohutus.

Tartu linnal on võimalus linnaelanike ohutuse tagamiseks tühistada Eesti ja Baltikumi suurima ohtlike jäätmete põletustehase ehitusluba Tartu kesklinna külje alla. Kui seda ei tehta, jääb tartlastel vaid loota, et siin sellist laastavat tulekahju, mis Tallinnas lahvatas, ette ei tule.

Ohtlikud jäätmed ON ohtlikud, nendega ei tohi kergekäeliselt ümber käia. Tartu linnavalitsusel on selles oluline vastutus.